1997. aasta multifilmi ,,Hercules" (http://www.imdb.com/title/tt0119282/). Vastavaks müüditegelaseks valisin Heraklese, kuna ma ei olnud ühtegi temale keskenduvat filmi kunagi vaadanud. Eriti pakkus mulle huvi Disney multikas sellest ajalookangelasest. 1983. aasta filmi valisin üsna juhuslikult, kuna ei oskanud midagi oodata ja lasin filmil ennast üllatada. Esimesed erinevused kahe Heraklese vahel ilmnevad juba filmide algusfaasis. Erinevad on Heraklese nö loomislood. Mängufilmi-Heraklese lõi Zeus kavatsusega, et temast kasvaks kangelane, kes on tugevam ja intelligentsem kui teised inimesed, et ta kaitseks teisi inimesi maa peal kurjuse eest. Ta loodi Teeba kuningapoja kehasse. Multika-Herakles seevastu oli Zeusi sünnipärane poeg, kelle saatuseks oli määratud kasvada jumalate seas, kuid selle saatuse nurjasid allmaailma jumal Hades ja tema õelad käsilased, kes väikese poisi röövisid ning teda tappa üritasid.
Karisma- vaimuand, armuand, tavatu võime, usutakse, et pärineb jumalalt Konfirmatsioon- kinnitamine, kiriklik talitus, milles noori kinnitatakse elama ristimises saadud Jumala armu kohaselt Koraan- moslemite püha raamat Krutsifiks-ristilöödud Kristuse kujutis Kõrgusund- kirjaoskusega kultuuri usund Kosmoloogia-õpetus universumi ehitusest, uskumus või müüt maailma tekkest Kosmos- korrastatud maailmakõiksus Kreatsionism- loomisõpetus, mõtteviis, mille järgi loomislood võetakse maailma tekkimise teaduslikuks seletuseks Kultus-usundi jumalateenistuse vormid Lineaarne maailmakäsitlus- selle järgi on maailmal kindel algus ja lõpp Liturgia- kiriku jumalateenistus Loits- väljamõeldud või kindla skeemiga otsene kõne, mille esitamise abil loitsija usub mõjuvat üleloomulikku olendit Loomulik õigus-arusaam kõikide inimeste ühelaadset, loomisest alguse saanud õigussüsteemist, mille olulise osa moodustavad üldised inimõigused
sümbolid jutustusena avalduvad. Jutustamine on sama orgaaniline vajadus nagu une nägemine. Seetõttu ei saa tänapäeva inimene müütideta. kirjandus kujutab endast mütoloogilise looduse ja... jätku. 3) Müüdid paiknevad teatud aktsioonilisel teljel (suured, väiksed, tähtsad, kõrvalised). Mõned väärtuslikumad kui teised. Kõige tähtsamad alati kosmogoonilised müüdid, loomismüüdid. Loomislugude puhul on esmane nende ontoloogiline staatus ja loomislood annavad teiste päritolumüütide võtme. Mõned müüdid, mis on kõige arhetüüpsemad, järgnevad lood viitavad nii kui teisiti sellele kosmogoonilisele müüdile. 4) Kui müüt on elus, siis teda ei peeta fiktsiooniks vaid hoopis tõeks par excellance. Müütide sisu puudutab in otseselt, saame teada kust oleme pärit, miks asjad on nii nagu nad on. Jutustab sündmustest, mis kunagi aegade alguses toimusid ja selle praeguse maailmakorrani meid tõid.
-- Nii palju kui jõudu on, kulub see kirjandusele. Kogutud teoste uue osa ettevalmistamine on küllaltki suur töö, veidi aega kulutan ka uute asjade kirjutamisele. Ja siis soomeugri tõlgetele, mis on olnud viimastel aastatel mu hobi ja armastus. Päris viimane valmiskirjutatud teos on veel ilmumata. Raamatu nimi on "Ülemiste", see on poolmütoloogiline teos, mille tegevus toimub 16. sajandi Tallinnas. Muinasjuttude raamatuks saamisega läks kole kaua. Need on sellised loomislood, suhteliselt positiivsed muinasjutud. Natuke on nad nagu vastukaaluks "Põhjanaela paine" lugudele, mis ilmuvad nüüd ka varsti uues trükis. -- Oo, nende lugudega kasvasin ma üles. Ei teagi, kui eakohased need jutud lapsele olid, aga... -- Mõni on öelnud, et seal raamatus on kurjust, aga minu arvates ei ole. Kui muinasjutt räägib karust, kes paneb endale naisenaha ümber ja uhkeldab sellega, siis see tundub inimesele kolekole. Aga mille poolest
annaabi.ee 
