3.veebruaril 1919.a. nimetati tema mälestuseks partisanide pataljon ümber Kuperjanovi partisanide pataljoniks. Ta nimi on antud tänavatele Tartus ja Valgas. Ka praeguses Eesti Vabariigis on tema nimeline väeosa. Kuperjanovi partisanide pataljon 1918. aasta 23. detsembril lubatakse Juliusel moodustada erakorraline partisanide salk Salga loomise idee tekkis tal seetõttu,et Punaarmee käes oli osa Eesti territooriumist. Väeüksuse loomiskohaks valiti Puurmani mõis, mis polnud veel võõrvägede kontrolli all. Kui kuuldi et Kuperjanov moodustab võitlussalka, hakkasid sinna kogunema kaitseliitlased kõikjalt Tartumaalt. Pataljoni koosseis täienes suuresti vabatahtlike arvelt, kelle hulgas oli palju koolipoisse. Suurimaks probleemiks oli pataljoni moodustamisel puudus relvade järele. Kõigile ei jätkunud isegi püsse, kergeid kuulipildujaid oli 2. Inimesed kandsid varustuse ise kokku ja
meeleheitlikeks sammudeks. Üheks selliseks oli Julius Kuperjanovi partisanide pataljoni loomine. Idee sellise pataljoni loomiseks oli Kuperjanovil juba ammu. Loa tolle üksuse moodustamiseks sai Kuperjanov tolleaegselt diviisi ülemalt Limbergilt.6 Pataljoni kokkukutsumiseks tuli valida selline koht, mis poleks veel võõrvägede kontrolli all. Kuna rindejoon kulges vahetult Puurmanist idas ja see koht oli Tartule küllaltki lähedal, valiti väeüksuse loomiskohaks Puurmani mõis. Olles saatnud Puurmani ümbruskonda laiali mobiliseerimiskäsud, hakkas Kuperjanov siin moodustama partisanide väesalka. Kui levis kuuldus, et Kuperjanov Puurmanis võitlussalka formeerib, hakkasid siia kogunema kaitseliitlased kõikjalt Tartumaalt. Palju täienes pataljoni koosseis vabatahtlike arvel, kelle hulgas oli palju koolipoisse. Kuna lossi kogunes üle mitmesaja mehe, siis jagati kokkutulnud nelja roodu ning väeosast moodustus üksikpataljon. Pataljoni juhiks
annaabi.ee 
