,,üheaegsed" kultuurinähtused platon, aristoteles = hegel, kant jne Teilhard de Chardin paleontoloog, filosoof, teoloog. Sinantropuse avastaja. 120 teaduslikku tööd. Tal keelati kirjutada teoloogiast, aga 1 teos ilmub siiski ,,Inimese fenomen". Tema filosoofia avaldub kirjades. Alfast (evolutsiooni lähtepunkt) viib telg omegasse (Jumal). See telg on inimene, teele jääb kosmogenees, biogenees ja noogenees. Tunnus: mateeria kasvava kompleksuse seadus. Toimib ilma jumaliku loomisaktita. A. Toynbee briti ajaloofiloseoof. Uurib inimkonna kultuuri ajalugu. Teosed ,,History of the World", ,,War and civilization". Lokaalsete tsivilisatsioonide tsüklilise arengu pooldaja. Kokku 21 kõrgkultuuri, mõjutavad teineteist. Alles on 5. tähtsaim mõju lääne kristlikul kultuuril. Kultuuri tõusu eeldus on loominguline jõud. Ta on kriitiline tehnika arengu suhtes, inimene käib alla. Kultuuri alus on jumalik plaan. Ajalugu sõltub loomingulise vähemuse
*) Evolutsiooni hoovus lähtub kosmose sügavusest punktist Alfa ja liigub pidevalt edasi ja ülespoole (kosmogenees), üle loomuliku elu tekke ja arengu (biogenees), üle inimese tekke ja inimteadvuse arengu (noogenees) kuni see areng jõuab lõpuks müstilise punktini Omega (Jumalani). *) Siin voolasid kõik arengud ühte punkti kokku, evolutsioon lõppes kristogeneesis. -) Sellise arengu põhiliseks tunnuseks oli "mateeria kasvava komplekssuse seadus". See seadus toimib ilma jumaliku loomisaktita: teatud kompleksuse ja organisatsiooni taseme juures toimuvad lihtsalt hüppelised uute omaduste tekked. *) Ta omistas neile arengutele sisemise vaimse energia. Selles osas oli ta tugevalt mõjutatud Bergsonist. -) Mateeria ja vaim moodustavad evolutsiooni protsessis terviku, need on sama kosmilise aine kaks erinevat aspekti. *) See areng lõppeb Teilhard'i jaoks kõigi rahvaste ja rahvuste kokkusulamises. Teadvusel on eelkõige kollektiviseeriv ja sotsialiseeriv jõud.