eetilist alandlikku tooni, varem kadus see irooniasse ära. Sellele, mis on Üdi eetika, on raske vastust leida. Kontrastid mahenevad, üllatusi on vähem kui varem ja nüüd mingis mõttes kompenseerides seda muutust, alates 70ndate/80ndate vahetusel hakkab kirjutama vabavärsilist luulet. Leidub väikesi mõtteteri, luule laias laastus muutub normaalsemaks. 80ndatel tema luuletamisaktiivsus väheneb. Kogu tema loomingut hakati pärast tema enesetappu kuidagi tõlgendama loominugu taustal. Väga kerge on leida erinevaid surmamotiive, kuid otseseoseid pole seal küll mõtet luua. Eesti draama 1966-1985 1966-1972 1973-1985 Piirid on arusaadavad, et kui võtta draamaseis enne 66ndat aastat, siis enne seda pole midagi väga rääkida. 66ndast aastast hakkas tulema uusi draamatekste. Draama hakkab ka seostuma teatriuuendusega 60ndate lõpus 70ndate alguses. Esimene periood on piiritletud 60ndate tagumise poolege
Nõukogude Liidu ajal suutis oma teostega silma paista ning ta nimetatakse suisa ENSV rahvakirjanikuks aastal 1985. Kuulus ka Kirjanike Liidu juhatusse, 1989. aastal valis TÜ ja Helsingi ülikool Krossi audoktoriks. Tal on ka rahvusvahelisi tunnustusi: ,,Keisri hull" valiti parimaks tõlketeoseks, mees on esitatud mitu korda Nobeli preemia nominendiks. Taasiseseisvunud Eestis oli Kross aktiinve ka poliitikas. Kirjanikuna on teda mõjutanud Puskin, Under, Alver. Varajase loominugu moodustasid luuletused. Krossi luule oli pigem intellektuaalne (kajastas ühiskonda), kuid temalt on ka häid armastusluuletusi. Esimene luulekogu kannab nimetust ,,Söerikastaja", mis on ajaluule kogu. Läbiv idee: olenemata aegadest, saab elada puhta hingena. Armastas kirjutada vabavärssi. Järgnevatest luulekogudest näiteks ,,Kivist viiulid", mille põhiteema oli filosoofiline mõtisklus uue aja inimesest. 70-ndatel saab alguse stagnatsioon ning Kross on sunnitud üle minema proosale
annaabi.ee 
