milles ta on osav, aga tema laulude sisud kipuvad mujale kuna tahab laudlda ilusatele naistele. Ja mis ongi, on see, et kirik tahab vähe vaoshoitumat teost. Teine periood on-1781 läheb ta Viini, on vabakutseline ja hakkab andma eratunde. Viinis on ta koos Salieriga. Mozart ei osanud finantsidega ringi käia, abikaasa hoidis neid joones. Loominguperiood-Ta looming on väga itaaliapärane. 8-aastaselt mõjutas tema loominugt enim Johann Christian Bach. Suure osa enda vaimulikest teostest komponeeris ta Salzburgis. Isiklik elu(Tunnustus teatud ringkondade poolt, Konflikid ülemustega, Vabakunstniku eluga toimetulek)-Iseseisev vabakunstniku elu oli keeruline, müüs ühel õhtul kirjutatud noodid kohe maha ja teenis head raha, aga ei osanud ikka ringi käia vaid laristas. LOOMING: Vokaalmuusika (žanrid ja näited )-ooperid(“Figaro pulm”), missad,
Dünaamika – käib mingi sebimine, mingid avangardsed väljaasted. Dünaamika kaldub ka kirjanduskeelde. Erinevad keelekihid ja võõrad keeled – põimuvad erinevad keeled ja võõras keel tungb eestikeelsesse teksti. Kui 80ndate teisel poolel uus kirjanduslik tõus silma hakkab, hakkab silma mingi prantsuse orientatsioon, eriti tänu Krullile ja Õnnepalule. Hakatakse kuidagi ülekirjutama Siuruaegset klassikalist-avangardset loominugt. Massikultuuri seostumine kõrgkultuuriga –märke oli ka varem, kui uuem rahvalaul muutub tähtsaks, kui laulutekstid muutuvad tähtsaks, popkultuur tuleb kirjandusse. Nüüd on see kokkujook põhimõtteline – kõrge ja madala erisus on hägustatud. Intertekstuaalsus/metalisus/kontseptuaalsus – ühelt poolt tähendab see seda, et tekst muutub avatumaks, ta koguaeg suhtleb teiste tekstidega. On ka varem viidatud nt Liivile või piiblile, kuid siis
Ta jõuab väikse hilinemisega raamatuteni (esimene raamat ilmub 50ndatel aastatel). Võib öelda, et lähtekoht on Arbujalik, kuid ta jõuab üsna kiirelt seda Arbujalikkust edasi anrendades isikupärase lahenduseni. Isikupärasuse üks iseloomulikemaid asju on see, et ta hakkab traditsioonilist luulet siduma absuridiluulega. Seal tuleb ka epigrammilist loomingut sisse. See nihutab luule traditsioonilistest raamidest välja, kuid mõõdukalt. Tema loominugt võib asetada kõrvutid 50ndate/60ndate aastate Lepikuga. Tal on rõhutatumalt väikeste asjade märkamist. Ta on kirjutanud terve luulesarja kirjavahemärkidest. Üks kenamaid luulekogusid on ,,Tsoo-loogia ehk ingel lindudega". Mingi analoogia on tal Laabaniga olemas, Laaban jääb servapealseks ka Vihalemm (väiksed asjad, absurd, pisikesed lõbutsemised luulevormis, sihipärane marginaalsus). Raimond Kolk Tuleb esikraamatuga välja 1946
annaabi.ee 
