vallas Tartumaal. 1945-1946.aastatel õppis Arula koolis, 1946-1947.aastatel Vana- Otepää koolis, 1947-1949. aastatel Nõuni koolis, 1949-1951. aastatel Rannu koolis, 1952-1953. aastatel Tartu tehnikumis, 1957. aastal lõpetas ta Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi, 1964. aastal Gorki Kirjandusinstituudi ning 1969. aastal sealsamas kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused. Ta töötas 1965-1969. aastatel toimetajana Tallinnfilmis. Mats Traat on oma loominuga pälvinud palju tähelepanu ning auhindu: võitis Friedebert Tuglase novelliauhinnad 1975.a, 1996.a, 2002.a, ja 2007. aastal. Mats Traadi looming Mats Traat alustas oma loomingut külaelu argiprobleemidest luuletamisel. Tema esikraamat "Kandilised laulud", mis ilmus 1962. aastal, äratas soodsat tähelepanu. Traat avardas oma värsikogudes "Küngasmaa" ja "Kaalukoda" ning poeemis "Kassiopeia" üha oma ainevalda, andes edasi ka globaalseid motiive. Oma teostes
armastus seotud ka ema ja lapse suhtega. Underi ballaadides armastab ema oma last , kuid võib ta selles thoolimata tappa, kas ebauskilku eksituse ("Vahetet laps") või väljapääsmatu olukorra tõttu ("Lapsehukkaja"). Ballaadid toetuvad folkloorsele ainele, aga ei ole kirjutatud puhtas eesti rahvalaulu mõõdus ega stiilis.Tema ballaadid ühendavad rahvusvahelise ja eesti traditsiooni.1930ndatest on Underi looming tagasihoidlikum. "Kivi südamelt"(1935) - eelnenud loominuga võrreldes mõistuspärasemas laadis. Mõtteluule ,mis põhineb mõtestatud sümbolpiltidel.Pöördus tagasi klassikalise luulevormi poole(ka soneti) ja järgib neid veel rangemalt kui Siuru ajal.Sõnastus tihe, kokkusurutud.Põhiteema kunst.("Aadam","loomine"). "Mureliku suuga"(1942) - toob esile seninägemata külje Underist- Underi kui rahvusliku,isegi poliitilise luuletaja. ("Kodumaa") Luuletused , mis kajastavad eestit tabanud sõdu, okupatsiooniaastaid. On ka kaastunnet või
annaabi.ee 
