Täiskasvanuna, kirjutades leegitsevat sümfooniat ,,Tulepoeem" mõtles helilooja selle ettekandmiseks välja erilise värvusseadme. Tema kujutluses seostusid helid värvitoonidega. Skrjabini muusikas ei ole kuulda vene rahvaviise, see aga ei tähenda, et ta oma kodumaa muusikast kaugele jäi. Tema muusikale on omased teised venepärasusele viitavad jooned: kellahelinad, pajupilliviled, vene rahvalaulule omane kahehäälsus. Aleksandr Skrjabini loodud klaverisonaadid näitavad ilmekalt tema loomingustiili kujunemisteed. Helilooja oli 20-aastane, kui valmis tema 1. sonaat. See oli aeg, mil ta seisis kõrgelennulise pianistliku karjääri lävel, aga paraku vigastas ta ülemäärase harjutamise tõttu oma kätt. Skrjabini jaoks oli see tema elu esimene tõeline läbikukkumine ning tema meeleheide ja trots saatuse vastu peegelduvad Klaverisonaadist number 1. Helilooja aga ei elanud kaua: rumala juhuse läbi katkes tema elu talendi õitseajal. Aga endast
Realism 19 saj kunstistiil, mis on vastand romantismile. Laiemas tähenduses tunnetuslik hoiak ehk üldine loomingutüüp, mis vastandina romantismile käsitleb eeskätt argielu ning väldib tegelikkuse idealiseerimist ja üleloomulikkust. Meelisaineks lihtrahva elu, mida kujutatakse tõsiselt ja traagiliselt. Vaatleb inimest ajaloolistes, keskkondlikes, sotsiaalseis ja poliitilistes seoseis. Realismi loomingustiili varased ilmingud on antiikrealism, piiblirealism, renessanssrealism ja valgustusrealism. Realismi läbimurret seostatakse Stendhali romaaniga ,,Punane ja must". 19 saj realismile on iseloomulik tugev ühiskonna- ja kombekriitiline hoiak, seda nim ka kriitiliseks realismiks. Tehnika arenemine tõi uuendusi ka rõivastus- ja moeküsimustes. Tähtis oli õmblusmasina leiutamine ja kasutuselevõtt 19 saj keskpaigas. Algas rõivaste mehhaniseeritud tootmine. A
annaabi.ee 
