muresid hajutada ja ennast julgustada. Selle luuletuse lõppu on algaja autor märkinud oma nime ja laululoomise daatumi. Brunbergide juures tegi Vilde aga päris andunult kirjanduslikke suleharjutusi. Järgmise katsetusena valmis noorel kirjanikul eestikeelne luuletus, mis algas värssidega: ,,Kui juba paistab Rakvere ja tema lossi otsuke". Selles rõõmulaulus kirjeldab Vilde hõiskelises meeleolus oma sõitu koolivaheaja algul Rakvere kaudu vanematekoju Muuka. Siis tekib kirjanikul pikem loomingupaus ja Karjakülas vanematekodus saab alguse tema niinimetatud esimene loominguperiood. Esimese ulatuslikuma tööna kirjutas Vilde 1882. aastal Karjaküla härrastemajas põnevusjutu ,,Kurjal teel", varsti pärast seda kirjutas ta oma teise teose ,,Musta mantliga mees". Esimene teos võeti kirjastaja A. E. Brandt`i poolt hästi vastu ja honorariks saadud 15 rubla kannustasid teda uue teose kirjutamiseks. Samal ajal, kui Vilde oma kaks esimest proosateost kirja pani,
Ebaühtlasem on "Jumala saar", kuid samas huviäratav, oma aja meeleoludest ja kunstiuuendustest kantud teos. Elu kui orjus, vangistus, inimese heitlus siin-ja sealpoolsete jõududega, protest kristliku alalhoidlikkuse vastu, hea ja kurja vahekord. Tuglase varasem uusromantiline looming mõjutatud nooruslikust temperamendist, mitmesuunalistest kirjanduslikest otsingutest. Tuglasele omane mõistuspärane, kaalutlev ja vormi tasakaalustav alge on aimatav, ent ei saavuta vajalikku haaret. Loomingupaus enne uut ajajärku oli haarde kogumiseks väga soosiv. Tuglase tähelepanu pöördus autoritele, kes kasutavad fantastilist ja müüdilist ainest, valitsedes seda siiski suure teadlikkuse ja kindla stiilitaotlusega. 35. Gustav Suitsu elu ja looming. Luulekogu ,,Tuulemaa" jm. (1883-1956) - sündis Tartumaal Võnnu kihelkonnas, vanemad olid hernhuutlased, lapsepõlves Suitsu ümber pietistlik meeleolu, lapsepõlves tärkas ka kirglik lugemishuvi. Algset õppis kodukoolis, seejärel 1895
annaabi.ee 
