Siin on palju luuletusi, mis räägivad armastusest, loodusest ja väga palju neid, mis räägivad isamaast. Mina hindan selles luulekogus kõige rohkem just vaheldust. Ja mitte ainult selles vaid kõikides luulekogudes. Kuna ise ei ole just eriline luule huviline, oli see üks terminitest, mis teeb selle luulekogu lugemise natukenegi hõlpsamaks. See luulekogu rääkis ennekõike ikka sellest mida autor nägi, tundis, arvas ja teadis. 11. Leia luulekogu autori kohta elu- ja loominguloolisi andmeid. Luulekogu autor, Juhan Liiv, sündis Alatskivil, Peipsi ääres, kehvas ja lasterohkes taluperes aastal 1864 seitsmenda lapsena. Ka tema vanem vend, Jakob Liiv, oli luuletaja. Nooruse aegadel mäletatti teda kui kehva tervisega üksildusse kalduvat poissi. Ise on ta meenutanud oma elu õnnelikumaid aegu, kui ta oli suviti karjapoiss. Talviti õppis Naelavere külakoolis1884. aastani. 1882. aastal kutsus ta vend ennast asendama Triigi-Avispea koolis õpetajana Väike-Maarjas
biografismi ja vooluloolise võrdleva kirjandusuurimise tulemisega. Selle perioodi esimene oluline liin on eeskätt varasest Tuglasest lähtuv esseistika. Seda jätkab suur osa uurijaid, eeskätt kirjanikke, läbi 20. sajandi, lisades sinna vähemal või rohkemal määral rahvuslikku identiteeti hoidvat ja rahvuslikku narratiivi loovat romantismi. Teine liin on Gustav Suitsust lähtuv rangelt positivistlik- komparativistlik allikakriitika, mis otsib nõrkemiseni elu- ja loominguloolisi fakte, keskendub mõjude, eeskujude ja laenude otsimisele ja teeb minimaalselt üldistusi. 1920. aastate lõpuks saavad liinid üheks vooluks mitme haruga, millest saab eesti kirjandusuurimise normaalparadigma põhi. Selle põhjaks on positivistlik-biograafiline lähenemine, millele lisandub subjektiivne ja üldsõnaline teose- ja stiilianalüüs, mis laenab oma aparatuuri klassikalisest filoloogilisest lähenemisest. Suuna teise otsa moodustavad katsed teha midagi rangemat, eriti
annaabi.ee 
