hästi võid sa olla eriline eesti idioot." /.../ Inimese sees võib olla pidevalt tunnetemöll, kuid paljud ei kirjuta sellest luuletust. See pole lihtsalt nende rida. Pole piisavalt töövahendeid ehk sõnu, pole oskusi ega annet. Kui keegi kirjutabki, siis kasutab selleks kuskilt kuuldut, loetut, heakskiidetut luulet. Kuid ei tajuta, et see on millegi võõra matkimine eesmärgiga väljendada endas olemasolevat. Vahel küll pole ka enda sees vastavat materjali olemas vaid püütakse loometeose kaudu see endas esile kutsuda. Tekstil on alati kaks otsa. Üks on selle kirjutaja, teine lugeja. Ei ole oluline, kui õilishingeline on luuletaja, ta vastutab alati, mis juhtub tema teksti lugejaga. Praeguse suure mulisemise ajastul ei tõuse nimetatud fakt küll esile, kui ei ole oma mõju kaotanud. Kui kirjutaja teab, et vastutab, siis ta ei pillu sõnu hooletult. Sõnades on jõud, see on fakt. Vormi abil võib lisada
haru ning uurib inimese kogemuse ja teadvuse esteetilist aspekti, tunnetuslikke ja emotsionaalseid väärtusi. Esteetika kategooriatega peavad loometegevuses arvestama näiteks sellised loometegevusega tegelevad ametid nagu arhitektid, kunstnikud ja disainerid. Esteetika kategooriate tundmine on vajalik ka loometegevuse kriitikutele ja arvustajatele, kuna nende ülesanne on näidata, milliseid erilaadseid tundeid võib loometeos tekitada ning selle tegevuse kaudu aidatakse loometeose autoril senisest paremini enda loomingut väljendada. Esteetika on filosoofia haru, mille uurimise probleemiks on määratleda universaalne esteetika kategooria või kategooriad. Uurimise aineks on esteetika kategooria ja selle tunnetamine. Üheks selliseks universaalseks kategooriaks on näiteks ,,esteetiline". Esteetika kategooriat võime defineerida kui kõige üldisemat loogilist mõistet, mis avab esteetika kui teaduse sisu ja üldistab
annaabi.ee 
