kujusid võib pidada nii orgaanilsteks objektideks( kivi, kaljud, puud ) kui ka inimesteks. Heites teadlikult kõrvale renessanssi ideed ideaalsest ilust, kuid oli tugevasti Mehhiko, Egiptuse ja Inglise keskaegse skulptuuri mõju all. Tema figuurides on tunda energiat. Kujutamisobjektina olulisim on inimene. Korduvateks motiivideks tema teostes on lamavad või pooleldi tõusvad figuurid, istuvad paarid või ema-lapse grupid. Varasemas loomeperioodis kasutas materjalina pronksi, hiljem kivi ja puitu. Henry Moor ei alustanud oma tööd modelli ülevaatamisega. Kõigepealt vats ta kivi. Ta tahtis `sellest midagi teha'. Mitte seda tükkideks lüües vaid püüdes oma tegevsuplaani tunnetada ja välja selgitada, mida kivi ise `tahab'. Kui see hakkas meenutama inimfiguuri, siis oli kõik korras. Kuid isegi figuuris soovis Moore säilitada midagi kivi kõvadusest ja lihtsusest. Ta ei püüdnud teha kivist naist vaid
markeeris alusmaali ning valguse ja varjupinnad. Alusmaal oli sedavõrd õhuke, et hall krunt sellest läbi kumas, tekitades hallika värvitooni nn. optilise halli. Edasises tööprotsessis kasutas Tizian rohkesti lasuurimist. Teatakse rääkida, et erinevate kihtide arv olevat ulatunud 30 - 40 ning Tizian kandis nad maalile ei millegi muu kui näpuga. Tizian maalis õlivärvidega, kuhu oli lisatud vaike ja palsameid ning varasemas loomeperioodis ka rasvast munatemperat. Pintslid, mida ta tööks kasutas, olevat olnud hämmastavalt suured, lausa luuataolised. Tiziani maalide kuldses üldtoonis võib tabada palju peeni värelevaid värvinüansse. Asjatundjale on nende avastamine tõeliseks maiuspalaks. Rembrandti jaoks oli peamine maalitehniline probleem valguse ja varju kasutamine. Ta alustas hallika varjundiga alusmaalist ning lisas sinna peamiselt kollaseid ja pruunikaid toone
Alguse saab tõe ja õiguse teema. Üliõpilasnovellid: ,,Pikad sammud", ,,Noored hinged" ja ,,Üle piiri" kolmandas 1917-1940. Valitseb psühholoogiline realism. Süveneb filosoofiline pool, matsi ja vurle teema. Väga palju paralleele Piibliga. 2 näidendit ja 5 romaani. ,,Juudit" näidend tugineb piiblilegendile, ,,Kuningal on külm" näidend tugineb legendile. Ilmuvad ka ,,Kõrboja peremees" ja ,,Tõde ja õigus" 2. Tammsaare draamalooming · Draamalooming III-s loomeperioodis, 2 näidendit. ,,Juudit" näidend tugineb piiblilegendile. Juudit on auahne, tugev, ilus valitsejanna. Sõja käigus piiratakse tema linn Olovernese vägede poolt ümber. Et rahvast päästa, läheb Juudit vaenlase leeri eesmärgiga Olovernes võrgutada. See ka õnnestub tal, ent Juudit armub Olovernesesse. Ta satub valiku ette rahvas või armastus. Juudit valib rahva ning tapab Olovernese raiudes tema pea maha
annaabi.ee 
