"Varssavi sügis" 1965). Sellistes teostes nagu "Kollaaz teemal B-A-C-H" (1964) oboele ja orkestrile, tsellokontsert "Pro et contra", Sümfoonia nr. 2 (1966) ja Mäejutluse tekstil põhinev "Credo" (1968) klaverile, segakoorile ja sümfooniaorkestrile kasutas helilooja kollaazitehnikat, milles dramaatilistele kõlakujunditele vastanduvad helged tonaalharmoonilised tsitaadid või stilisatsioon. Pärast kolmeaastast loomepausi, mil helilooja uuris vana sakraalmuusikat, valmis 1971. aastal keskaegsest vokaalmeloodikast inspireeritud Sümfoonia nr. 3 stiilipöörde esimene tähis. 1976. aastaks kujunes Arvo Pärdi loomingus välja gregooriuse koraalist ja Madalmaade vokaalpolüfooniast mõjutatud rahumeelne ja heakõlaline tintinnabuli-stiil (tintinnabuli lad. k. kellukesed). Selles põimuvad astmeliselt liikuv meloodiahääl ja kolmkõlaline tintinnabuli-
muusika rahvusvaheline levik. Sellistes teostes nagu "Kollaaz teemal B-A-C-H" (1964) oboele ja orkestrile, tsellokontsert "Pro et contra", Sümfoonia nr. 2 (1966) ja Mäejutluse tekstil põhinev "Credo" (1968) klaverile, segakoorile ja sümfooniaorkestrile kasutas helilooja kollaazitehnikat, milles dramaatilistele kõlakujunditele vastanduvad helged tonaalharmoonilised tsitaadid või stilisatsioon. Pärast kolmeaastast loomepausi, mil helilooja uuris vana sakraalmuusikat, valmis 1971. aastal keskaegsest vokaalmeloodikast inspireeritud Sümfoonia nr. 3 stiilipöörde esimene tähis. 1976. aastaks kujunes Arvo Pärdi loomingus välja gregooriuse koraalist ja Madalmaade vokaalpolüfooniast mõjutatud rahumeelne ja heakõlaline tintinnabuli-stiil (tintinnabuli lad. k. kellukesed). Selles põimuvad astmeliselt liikuv meloodiahääl ja kolmkõlaline tintinnabuli-
" See on võib-olla liialdus, sest just sel ajal kirjutas ta 3. sümfoonia, mis märgistab üleminekut ühelt stiililt teisele. On siiski selge, et Pärt oli sügavas kriisis. Ta hakkas süüvima varajasse muusikasse, jõudes välja lääne muusika juurteni. Ta uuris Gregoriuse laulu ja polüfoonia tekkimist renessansi ajal. Samal ajal hakkas ta uurima religiooni ning liitus õigeusu kirikuga. Tõenäoliselt oli tema kriisil rohkem vaimne kui muusikaline iseloom. Pärast kolmeaastast loomepausi, mil helilooja uuris vana sakraal- muusikat, valmis 1971. aastal keskaegsest vokaalmeloodikast inspiree- ritud Sümfoonia nr. 3 stiilipöörde esimene tähis. 1976. aastal valmis Arvo Pärdil seitse teost erinevatele koosseisudele. Need jõudsid kuulajani "Hortus Musicuse" kontserdil 27. X 1976 ühise pealkirja all "Tintinnabuli" autor nimetas seda avatud oopuseks. Ta lubas seda jätkata ning on seda teinud tänini. Tintinnabuli (ladina keeles 'kellukesed') on helilooja Arvo Pärdi 1976.
annaabi.ee 
