vaade praktilisele teadustööle Analüüsi diskursuse sissejuhatavat osa kuulavad või analüütilisi tekstiraamatuid lugevad üliõpilased loodavad, et on end varustanud tugeva analüütilise pagasiga, mida on kerge rakendada. Kuid ei ole olemas lihtsat retsepti, kuidas juhtida poliitlingvistilist analüüsi poliitilises retoorikas- analüüsi diskursust ei saa rakendada mehhaaniliselt ja automaatselt, kuna iga hea analüüs baseerub korralikul teaduslikul loomel ja täpsel interpretatsioonil ja nõuab eelnevaid praktilisi ja teoreetilisi teadmisi milliseid ei saa ühest ainsast tekstiraamatust. See kehtib ka kvantitatiivsete analüüside kohta, millised toetuvad eelnevatele kvalitatiivsete kategooriate teoreetilistele definitsioonidele, milliseid saab mõõta (loendades). Järgnev 8-astmeline praktiline teadusuuring on tehtud eesmärgiga pakkuda lühikest orienteerumist vallas- 1
terviku kokkuvõte lähtuvalt eelnevalt toimunust. Nii vahendatud, kui vahendamata jutustused sisaldasid süntaktilisi, semantilisi ja morfoloogilisi vigu. Enam domineerivad süntaktilised vead nii vahendatud kui vahendamata tekstiloome puhul. Laps kasutas jutustamisel vähe ühetaolisi lausemalle, Tekstiloomeoskuse õpetamine 28 esines elliptilisi lausungeid. Kokkuvõttes võib siiski järeldada, et Laural on narratiivi loomel enam probleeme tekstisiseste üksustega (mikrostruktuuriga) kui sündmuste põhjusliku ja ajalise seotusega (makrostruktuuriga). Laura areng 8.2 aasta vanuses enne õpetamise algust (ema andmetel) Kaheksa aasta vanuses on Laura suhtlemissoov suur. Laura emotsioonid vahelduvad kiiresti, ka on tal raskusi oma emotsioonide juhtimisega. Ta võib pisarateni solvuda ning hetk hiljem juba naerda. Ta otsib kontakti nii eakaaslaste kui täiskasvanutega, uurib
annaabi.ee 
