põlvkondade kunstnikke. Rühmituse tegevus mõjutas suuresti eesti kultuurielu. Noore-Eesti juhtmõtteks on saanud üks G. Suitsu lause ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks". Nad arutlesid palju selle üle, et Eesti kunsti tuleb hakata võrdlema maailmakunstiga. See eeldas kunstnikult ka laiemat silmaringi ja pidevat enesetäiendamist. Kunstnik pidi olema professionaal, võideldes asjaarmastuslikkuse ja naiivsuse vastu. Loomeinimestelt hakati nõudma originaalsust. Palju räägiti ka sellest, kuidas ühendada vanemat folkloori uue kaasaegse kunstiga. 20. sajandil oli Eesti muutunud mitmes vallas professionaalseks, näiteks 1900 aastal avati Tartus orkester, 1906 aastal muutus see juba kutseliseks. 1906 aastal valmis Vanemuise teatrimaja, 1913 avati Estonia teatrimaja, mis tegutses kutselise teatrina. Sajandivahetusel lõpetasid Peterburi konservatooriumi esimesed kompositsiooni haridusega Eesti heliloojad
On olemas paar tähtsaid sündmust, mis on seotud antud aja perioodiga. 23.06.1955 müügile sattusid esimesed telerit. Ja juba 1956 aastal toimus esimene proovisaade. 1961 aastal inimesed esimest korda vaatasid Eurovisiooni saadet. Aga 1971 infoprogramm ,,Vremja" sai kohustuslikuks ETV kavas. Vaimse surutise aastad 1940. aastate II pool ja 1950. aastate I pool. Sellel ajal paljud loomeinimesed sattusid põlu alla: ,,tõrksad heideti loomeliitudest välja, vallandati, arreteeriti. Loomeinimestelt nõuti varasema loomingu mahasalgamist (,,ümberhindamist"), kriitikat (formalismis, kodanlikus natsionalismis) ja enesekriitikat ning edasises tegevuses sotsialistliku realismi järgmist. Teadusasutustes ja kõrgkoolites tegutsesid ulatuslikud paljastuskampaaniad. Liigume edasi ja juba jõudsime sulaperioodile 1950. aastate II pool, 1960. aastad. Vanem põlvkond sai võimaluse loometöö juurde tagasi tulla. Nendel aastatel küüditatud hakkavad Eestisse tagasi pöörduma