loobusid kontuuridest ja lõid maalitava objekti loendamatute värvitäpikeste abil, mis alles vaataja silmis tervikuks sulavad, säilitas van Gogh kontuurid. Ta kasutas jooni, et siduda erinevat värvi täppidega kaetud pinnad konkreetseks kujutiseks. Kontuurjooni rõhutatakse maalikunstis eelkõige siis, kui üksikud värvipinnad ei ole teostatud segatud, vaid puhaste värvdega. Suurtele värvipindadele annab just kontuur kuju ja liikumisintensiivsuse. Van Gogh kasutas kontuure igas oma loomefaasis. Van Goghi värvikasutus Värv on maalikunstis peamine, ebatavaliselt mitmekülgne ja väljendusjõuline vahend, mille abil tekitatakse vaatajas erinevaid muljeid. Van Goghi käes oli värv meisterlik väljendusvahend, mille võimalusi-erinevaid pealekandmisviisi, segamist ja vormimist-ta oma lühikese loomeperioodi jooksul ka kasutas. Ehkki van Gogh ilmutas õpiaastate jooksul
erinevat värvi täppidega kaetud pinnad konkreetseks kujutiseks. Kontuurjooni rõhutatakse maalikunstis eelkõige siis, kui üksikud värvipinnad ei ole teostatud segatud, vaid puhaste värvidega. Suurtele värvipindadele annab just kontuur kuju ja liikumisintensiivsuse. Van Goghi sõbrad Emile Bernard ja Paul Gauguin pidasid mõlemad end cloisonnismi loojaks, kus värvitasapindu piiravad tumedad kontuurid. Igal juhul saab väita, et van Gogh kasutas kontuure igas oma loomefaasis. Suurepärane näide tema meisterlikust kontuuri kasutamise oskusest on 1888. aastast pärinev maal ,,Tantsusaal Arles'is", kontuuride ja tasapindade paeluv eksperiment, mis muuhulgas kujutab endast Bernard'i ja Gauguini kunstiliste katsetuste sünteesi. Sinivioletsel pintslijoonistusel ,,Vana viinapuuaed" viib van Gogh maalimisvõimalused äärmuseni. Ta paigutab suletud kontuurid avatud kontuuride taha nii, et
annaabi.ee 
