esimesed kolhoosid. Algas nõukogude ja vene kultuuri ning marksismi-leninismi aktiivne propaganda, paljugi eesti ja lääne kultuurist sattus põlu alla. Senised ajakirjandusväljaanded suleti ning nende asemel hakkasid ilmuma uued massitiraažis ajalehed-ajakirjad. Algas keelatud raamatute põletamine. Aastaga vangistati u 7000 inimest, neist u 1850 hukati ja 4500 suri vanglas. 14. juunil 1941 toimus massiküüditamine, millega viidi loomavagunitest Siberisse 10205 naist, last, vanurit ja meest. 2.Sõja-aastad 1941. AASTA SUVESÕDA 22. juunil 1941 tungis Saksamaa oma endisele liitlasele Nõukogude Liidule kallale, hõivates tema piiri lähedusse kogutud strateegilised tagavarad, purustades esimeste nädalatega Punaarmee peajõud, hävitades enamiku selle sõjatehnikast. Juba esimestel sõjapäevadel saavutasid sakslased suurt edu ka Balti suunal. Riia langes 1. juulil, Eesti lõunapiirile jõudis Wehrmacht 7. juulil
Kõik ohkasid kergendatult, aga need vaesed inimesed autokastides sõitsid siiski ära Siberisse ja seda loomavagunites. Tol ööl keegi suurt ei maganud. Kui nad kooli tagasi läksid, oli mitu pinki tühjad. Kui õpetajatelt küsisime, kus nad on, siis ei vastatud neile mitte sõnagi. Aga nad aimasid isegi, mis oli juhtunud. Raudteel liikusid aga sarnased rongid ka enne ja pärast küüditamist. Pikk rong, mis koosnes loomavagunitest ja kus olid püssimeestest valvurid. Kuna Pilvi onu Viilep Tohv oli olnud Omakaitses, siis ta arreteeriti 1946 a. Pilvi ema käis iga kord selliste loomavagunitega rongide vastas ja püüdis teada saada, kas ka tema vend on kusagil nende hulgas. Püssimehed ei lubanud rääkida, kuid emal õnnestus ühel korral küsida aknast välja vaatavalt vangilt nime järgi ja natukese aja möödudes tuli mitu pead aknale ja noogutasid
annaabi.ee 
