Mingi osa imporditi Venemaale, suurem osa jäi kohale ja realiseeriti kõrtsides. Siis hakatakse sellest teemast tõsisemalt rääkima. Morrali kõrvale tõusis ka meditsiiniline ja sotsiaalne diskursus. Kreutzwaldi ,,Viinakatk" ja Peter Maunteuffel ,,Villem Navi elupäevad". Need sisaldavad kõiki kolme diskurssi. Viin võtab rammu ja tervise. Kasutatakse erilist sõnavara, et inimestele kohale jõuaks kui kahjulik alkohol on. Inimene muutub alkoholi tarbides madalaks, loomastub. Arveliuse sokiteraapia: talupoeg jääb rees purjus peaga magama. Jalad-käed külmuvad ära need tuleb amputeerida -> viitab välistele kehamuutustele. ,,Tillukesed": Alutagusel on ainult tillukesed inimesed, sest neid on lapsest saadik viinaga joodetud. Tänapäeval rõhutakse pigem siseelundite muutustele. K.E. Baer on veidi neutraalsem: ,,Endeemilised haigused" : viitab klimaatilistele tingimustele (külm alkohol -> soe).
põdrakorjuses kasvavaid vaklu, need on kas snäkk või lõuna või kerge eine. 4. Kultuurispetsiifilise asjade tarbimise kaudu me taasloome kultuuri, sotsiaalseid suhteid ja ühiskonda. Kõiki vajadusi tajume me kultuuri sees. Väga võigas või ülev on juhus, kus kultuur annab teeb ,,triviaalsetele" või ,,ülemäärastele" vajadustele. Isegi kontsentratsioonilaagrites ja orjalaevadel säilitati kultuur (Æ pigem ülemklass, kes ,,loomastub" a la de Sade; Æ Steinbecki ,,Vihakobarate" lõpustseen). Hegel: tegelikult on suhted dialektilised, mitte välised ja mehaanilised. Vajadused ehk subjektiivsus on objektiviseeritud läbi selle, et need võtavad materiaalse vormi. Maailm on selline nagu ta on sellepärast et meie oleme selle oma subjektiivsusega loonud. Vastandatuna liberaalsele ja positivistlikule maailmakäsitlusele, maailm on tõepoolest objektiivne, KUID kus elavad nende subjektiivsed soovid ja mis defineerivad neid
Kapitalismi "viimnepäev" Liberaalne majandusteooria: vabas kaubavahetuses saavad kõik, vähemalt pikas perspektiivis, tagasi võrdses väärtuses selle, mille nad olid ise turule andnud. Marx: kapitalistid omavad tootmisvahendeid ning sunnivad töölisi alati töötama rohkem kui nad vastu saavad ning isegi rohkem kui oleks vaja süsteemile endale. Palka püütakse hoida selle miinimumi juures, kus inimesed ellu jäävad. Inimene loomastub. Konkurentsi tõttu loovad kapitalistid suuremaid (monopoolsemaid) tootmisüksuseid, rikkus kontsentreerub järjest vähemate kätte. Kasumitaotluse ja konkurentsi tõttu süveneb ekspluateerimine. Heaoluvõimalused kasvavad, kuid töölisklass vaesub. Kapitalism hävitab lõpuks ise turu. Järjest suurem kasum nõuab investeeringuid, need suuremaid kasumeid ja odavamat müügihinda...
annaabi.ee 
