Pea ükski loom ei liigu looduses sihitult. Rajad eristuvad maastikul enamasti selgelt ja väikeste loomade liikumisteed võivad olla üsna kõvaks tallatud. Paljud loomad on liikvel öösiti liikudes enamasti eelmisest käigust jäänud lõhnamärkide järgi. Enamasti liigutakse maastikul, mis seda enam soosib. Tihti kulgetakse mööda veekogude kaldaid, mida kasutavad ka inimesed või teised loomad. Nii võib sama rada kasutada üheaegselt nii põder kui näiteks jänes. Seega pakub loomaradade ja tegevusjälgede uurimine looduses liikujale palju põnevust ja huvitavaid elamusi. Pangem siis edaspidi matkarajal seigeldes ka tähele meid ümbritsevaid pisemaid mutukaid kui ka suurulukeid, nende pesi, närimisjälgi, väljaheiteid, jalajälgi ning muid tegutsemisjälgi. Käigem looduses avatud silmadega.
Väiksemate maanteesildade alla on ehitatud puidust või kivist käiguradu kõige ülemisest veepiirist kõrgemale, silla seina külge. Niisuguseid käiguradu on peamiselt saarmaste jaoks rajatud Hollandis, Tsehhis ja Suurbritannias (Keppart, 2006). 18 Joonis 13. Valgejõe sillaalune kallasrada (Klein, Rajasaar, 2007). 6.9. Loomafoorid ja muu Koos taradega on mõnikord loomaradade ristumiskohtadele teedega paigaldatud nn loomafoorid. Need on hoiatavad valgusfoorid, mille fotosilm aktiveerub looma liikumise peale (Klein, 2001). Et muuta läbipääsu läbimine loomade jaoks meeldivamaks, tuleks pöörata tähelepanu häirivate tegurite likvideerimisele või pehmendamisele: paigaldada vastavad sildid, mis kutsuksid inimesi võimalikult vähe loomi häirima, parandada kraavitust, et vältida kõrget
annaabi.ee 
