(wikipeedia.org) 5 HUVITAVAD FAKTID ● Huvitav on, et jänes sööb oma toitu kaks korda - saab rohkem toitaineid kätte. Nimelt sööb ta oma vedelad esmased väljaheited kohe uuesti sisse ja alles teisel mao ja soolte läbimisel tekivad kõvad pabulad. Valgejänese pabulad on suured ja neid on hunnikus palju vähem kui halljänesel. (edu.ee) ● Jänes võib jälitamisel arendada kiirust kuni 70 km/h. (taskutark.ee) ● Vanemateta loomapoegi, kui nad just silmnähtavalt abi ei vaja, ei tasu tegelikult üldse loodusest koju tuua. Jänesepojad ongi üksinda — jäneseema annab pojale rammusat piima ja jätab ta omapäi. Jänestel on lühike lapsepõlv, aga nad ei ole abitud. (taskutark.ee) ● Valgejänes on Eesti põlisasukas: ta asustas meie ala peagi pärast viimast jääaega, üsna kohe, kui oli kujunenud esmane tundrailmeline taimestik. Siia levis ta idapoolsetelt taigaaladelt . (eestiloodus.ee)
osalemine valdkondlikes ümarlaudades ja seadusloomes) Inimese kaugenemine loodusest: 1) Aina rohkem kardetakse puuke, putukaid, karusid, mürgiseid taimi. Kuna igapäevaselt on loodusega kokkupuudet aina vähem, siis kujunevad põhjendamatud hirmud, mis kaugenemist veelgi süvendavad. Eesti linnastumise tase on üle 70%, see näitab linnaelanike osakaalu kogurahvast. 2) Samuti näitab inimese võõrandumist loodusest liigne sekkumine. Aidatakse hüljatud loomapoegi, toidetakse oravaid, linde, siile, teadmata, et pakutud abi võib osutuda loodusele hoopis kahjulikumaks 3) Inimese mõju avaldab ka võõrliikide toomises, nii on Eestis võimust võtnud mitmed liigid, kelle loodusesse sattumine võib halba külvata (nt kährikkoer, karuputk) Lahemaa rahvuspark on juba 45-aastane, kuid ilma inimeste pideva abita ei ole kaitsealad paraku püsivad. Loodushoid Hea küll, loodusest võõrandumine poleks nii hull, kui see vaid meid ennast mõjutab. Oma asi.
annaabi.ee 
