Esiteks püüdis Koort teha oma loomingut rahvale kättesaadavaks, kavatsedes oma skulptuure paljundada keraamikas, nagu ta oli seda püüdnud teha kunstgraniidis. Edasi tahtis ta aga viia keraamika tootmise juba laiemale tööstuslikule baasile, teha dekoratiivesemeid vaase, tuhatoose, serviise jne. See aga tal ei õnnestunud, sest ta ei suutnud konkureerida odava välismaa kaubaga. Koorti esimene ja parim teos loomaskulptuuri alal on ,,Metskits" (ill 2), mis kuulub euroopa loomaplastika suurteoste hulka. ,,Metskitses" avaldub Koorti peen lürism. Kompositsioonis on meisterlikult lahendatud keerukas liikumismotiiv, mis nagu viitab valmisolekule väiksemagi hädaohu puhul välkkiirelt kohalt kaduda. Tervikuna on ,,Metskitsel" suurepärased dekoratiivsed omadused. Paigutatuna muruväljakule Toompea jalamil on ta muutunud Tallinna linnapildi lahutamatuks osaks ja ühtlasi eesti skulptuuri üheks populaarsemaks teoseks. 1934. aastal sõitis Koort Nõukogude Liitu
Kunsti arendamiseks ja näituste korraldamiseks asutati ühinguid. 1920. aastatel avaldas eesti kunstnike loomingule tugevat mõju ekspressionism (A. Vabbe, K. Mägi jt.), levisid kubism, konstruktivism jt. formalistlikud voolud. 14 Skulptuuris oli silmapaistev koht J. Koortil, kelle kunstiline küpsus kulmineerus just tema selle aja eesti talumeeste ja naiste portreedega. Ta saavutas tunnustuse ka loomaplastika viljelejana ning keraamikuna. Figuuriplastikas tõusis esile A. Starkopf. Tema dekoratiivse vormiga mehine graniidistiil omandas lõpliku kuju 1930. aastatel. Kujutav kunst kodanlikus Eestis arenes kehvade majanduslike tingimuste kiuste. Ka kunstnike hulgas levisid opositsioonilised meeleolud. Selle perioodi tuntuim skulptor J. Koort sattus kodanlusega nii teravasse vastuollu, et siirdus 1934. aastal Nõukogude Liitu. 1930