Näituse panin üles Rapla Ühisgümnaasiumi arvutiklassi kõrvale seina peale. Näitus on üleval kuni 15. juunini. Näitusel on üleval pildid: ´´Kuldne koovitaja´´, ´´Kitseisand õhtuvalguses´´, Vaikne Salapära ´´, ´´Päeva lõpp´´, ´´Maa ja ilm´´, ´´Roheline ilu´´, ´´Tähtede järv´´, ´´Tähepuu´´, ´´Sirutamas välja´´, ´´Mis passid?´´ Teema ja eesmärk Näituse läbiv teema on loodus. Üleval on kaks loomapilti, üks linnupilt, neli tähistaeva pilti ja kolm maastikupilti. Piltidega tahan vaatajale näidata kui võimas on Eesti loodus ja kui ilusad on Eestimaa ööd. Tahan motiveerida inimesi minema loodusesse, rohkem linnast välja. Isegi kui sa mõnda looma ei märka naudid sa ikkagi looduse ilu ja võlu. Igas murulibles ja puulehes on midagi huvitavat kui piisavalt lähedalt vaadata. Igas öös on midagi võluvat ja erakordset, isegi kui taevas on pilves.
Õpetaja märguandel avavad lapsed silmad ja ütlevad, mida nad kuulsid. 16. Tunne lilli Eesmärk. Õpetada lapsi lilli tundma. Vahendid. Lillede pildid ja lillekimbud. Käik. Õpetaja jagab välja lillede pildid. Lapsed peavad leidma lillekimbust lille, mis nende pildil on ja nimetama seda. Näiteks võilill, roos jne. 17. Kes see on? Eesmärk. Õppida loomi ära tundma kirjelduse järgi. Vahendid. Loomade pildid. Käik. Õpetaja hoiab käes mingit loomapilti. Laps tõmbab nende hulgast välja ühe nii, et teised lapsed seda ei näe. Ta matkib pildil oleva häält ja liigutusi, teised peavad ära arvama, mis loom see on. 18. Tunne puid. Eesmärk. Tähelepanu arendamine. Käik. Õpetaja laseb lastel joosta mõne puu (kuusk, kask, mänd jne.) juurde. Kes kõige rutemini leiab õige puu, see annab teistele uue ülesande. Variant. Üks leht tõstetakse üles. Lapsed peavad teadma, millisele puule leht
Kujutatud on väga erinevaid loomi, põhiliselt piisoneid. Joonistatud on nii lakke kui ka seintele. Lascaux koobas on ka oluline. Seal on väga palju pilte - umbes 800 maali, millel on kujutatud loomi, inimesi ja linde. Paljud pildid on väga sügaval koopas. Inimestel pidid olema mingid tõrvikud, muudmoodi poleks saanud joonistada. Kui tõrvikuleegid võbelevad, siis tundub, et need loomad liiguvad. 1994 avastati kolmas kuulsam koobas Chauvet. Seal on umbes 300 loomapilti. Põhiliselt mammutid ja ninasarvikud. Need maalid on 33-31k aastat vanad. Mõne juures on ka kunstniku autogramm - käejälg. Miks maalinguid tehti? Võib-olla on need seotud omaaegse jahimaagiaga. Et loomi paremini kätte saada, kujutati neid. Arvati, et nende piltide juures rituaaalide läbiviimine aitab neid loomi paremini kätte saada. Teine versioon: omaaegne totemism. Igal suguharul oli oma loom, mida peeti tähtsaks ja austati. Joonistati looma austamiseks.
annaabi.ee 
