Lõaspidamisega piimakarja laudad on tavaliselt varustatud torusse-, harvemini kannu- või platsillüpsi seadmetega. Sõnnik eemaldatakse lõaspidamisega laudast kas traktori või skreeperseadmetega. Suveperioodil lõaspeetavaid loomi harilikult karjatatakse. Vabapidamine Võrreldes lõaspidamisega on vabapidamine oluliselt loomasõbralikum, tagades loomadele paremad liigiomase ja sotsiaalse käitumise võimalused. Vabapidamisega loomapidamishooned võivad olla nii soojustatud kui soojustamata ehitised. Vabapidamisega piimakarja laudad on varustatud lüpsiplatsi või lüpsirobotiga. Vabapidamistehnoloogiaga lautades on võimalik rakendada nii aastaringset laudaspidamist kui ka suvist karjatamist. Sõnnik eemaldatakse vabapidamisega lautadest sõltuvalt lauda konstruktsioonist ning rakendatavast tehnoloogiast kas traktori, restpõrandad abil. 81. Veiste karjatamine
· loomade liik, nende vanus, arv; · pidamistehnoloogia; · allapanu liik ja kogus; · laudast tuleva vee hulk jms. Täpsemalt on tekkiva sõnniku kogused käsitletud V. Lutsu koostatud trükises "Sõnnikuhoidlate ehitamine" (2007). Tahesõnnikut on võimalik kuni laotamiseni säilitada ka põllul aunas, kuid see ei ole soovitatav toitainete suurte kadude tõttu. Samuti on sõnniku vedu põlluauna sageli raskendatud teede lagunemise, paksu lume või halva ilma tõttu. Kui kõik loomapidamishooned, kus peetakse loomi üle 10 loomühiku, saavad korraliku mahutavusega sõnnikuhoidla, kaovad põldudelt ka sõnnikulaamad. Sõnniku hoidmine põllul sõnnikuaunas on lubatud sellises mahus, mis ei ületa ühe vegetatsiooniperioodi kasutuskogust. Sõnnikuauna ei tohi kahel teineteisele järgneval aastal paigutada samasse kohta. Sõnnikuaun peab olema veekogust või allikast või karstilehtrist kaugemal kui 100 meetrit. 3. VEEHOID kudepaikades olev kalamari