kasutuselevõtu tagajärjel 25 a. tagasi. Varajane alternatiiv prenataalsele diagnostikale (amniotsentees, koorionbiopsia)vähendamaks geneetiliste haiguste edasikannet. 31 -PGD puhul kasutatakse testimiseks munaraku või varajase loote materjali. Pärast testimist kasutatakse ülekandeks emakasse ainult terveid embrüosi -Esmakordselt kasutati 1968 küülikutel soo määramisel.Kasutati peamiselt loomapidamises soovitud sooga järglaste saamiseks. Inimesel kliinises diagnostikas algselt pärilike ensümaatiliste defektide (SCID, Lesch-Nyhani ja Tay-Sachsi sündroom) testimiseks. Alates 80a. seoses PCR ja FISH tehnikate arenguga kiire edasiminek. -Momendil kasutatakse erinevat tüüpi reproduktiivsete riskide puhul (X-liitelised retsessiivsed haigused; Xseoselised haigused, kromosomaalsed aberatsioonid) ning viljatute paaride IVF puhul.
Lisa K KASUTATUD KIRJANDUS 1. Tõnisson A., Pihel P. Eesti ja Euroopa. Loodus- ja inimgeograafia IX klassile. Tallinn 1999. 192 lk. 2. Vare T. Tööõnnetused tekitavad miljoneid kroone kahju. Eesti töötervishoid 4/2005, lk. 18...20. 3. Töökeskkonna dokumentide näidised. CD. TEN-TEAM OÜ. Tallinn 2002. 4. Viljasoo V., Tomson I. Loomapidamises kasutatavate ja saadavate materjalide mõju sisekliimale. Põllumajandustehnika, -ehitus ja -energeetika. EPMÜ teadustööde kogumik nr. 214. Tartu 2001. lk. 289...294. 5. Avi I. Töökeskkonna ohuteguritest tingitud ülekoormushaigused Tartumaa õmblusettevõtetes. Bakalaureusetöö. (Juhend V. Viljasoo). EMÜ Tehnikainstituut. Tartu 2006. 43 lk. 6. Kristjuhan Ü. Kaasaegse ergonoomika alused. Kättesaadav: http://www.parnu.ee/ /raulpage/ergo (20.10.2005). 7