väliskeskkonnast toitu ja hapnikku. Organismis toimub ühel ajal kaks vastassuunalist ja teineteisega seotud biokeemilist protsessi: lagundamine e dissimilatsioon ja sünteesimine e assimilatsioon. Jääkained eritatakse väliskeskkonda. Organisme iseloomustab stabiilne sisekeskkond. Ainevahetuslike ja biokeemiliste protsesside regulatsiooniga kindlustatakse organismi stabiilne sisekeskkonda pH, vee ja mineraalsoolade kontsentratsioon. Aine- ja energiavahetusest tulenevalt on loomaorganismid püsisoojased (imetajad, linnud) või kõigusoojased (kalad, kahepaiksed, roomajad). Kõik organismid paljunevad. Sugulisel paljunemisel moodustuvad sugurakud e gameedid, uus organism areneb viljastatud munarakust e sügoodist. Mittesuguline paljunemine toimub vegetatiivselt (nt pooldudes, pungudes, sibulatega) või eostega. Paljunemisega kaasneva pärilikkuse tõttu on järglased vanematega sarnased. Samas on organismidele omane muutlikkus, s.t milleski eellastest erineda.
Süsivesikute ainevahetuse vaheproduktidest algavad osade aminohapete ja lipiidide sünteesirajad. Kergesti omastavate süsivesikute ülekülluse korral suunatakse ülejääk lipiidide biosünteesile (rasvumine), seda kontrollib insulin, samuti säilitab ta rasvkudet. Süsivesik (ribuloos-1,5- difosfaat) on fotosünteesis CO2 esmane siduja. Süsivesikute metaboliidid laktaat. Püruvaat jt on rasvhapete, asendatavate aminohapete jt ühendite süsinikskeleti loomise aluseks Loomaorganismid pole võimelised süsivesikuid anorgaaniilistest komponentidest sünteesima ja neid suuremates kogustes deüoneerima. Loomses ainevahetuses iseloomustab süsivesikute käivet laegunemisreaktsioon : C6H12O6+602 -> 6CO2+6H2O, rohelisetes taimedest toimub aga vastupidine protsess. Süsivesikud moodustavad taimorganismides klorofülli katalüütilisel toime päikeseenergia arvel ning ladestatakse mono-, di- ja polüsahhariididena mitmesugustes taimeosades varuainetena' 40
annaabi.ee 
