vetenimesid. Veenimed ehk hüdronüümid jagunevad veel omakorda neljaks : merenimed, jõenimed, soodenimed ja järvenimed. Oikonüümid ehk asulanimed jagunevad ka omakorda külanimedeks ning linnanimedeks. Antroponüümide hulka kuuluvad ka veel perekonna- ja hüüdnimed ning isanimed. On olemas ka varjunimed ehk pseudononüümid. Suurt tähelepanu pööratakse ka etnonüümidele ehk rahvanimedele, sest nende uurimine aitab mõista nende rahvuste ajalugu. Onomastika uurib veel zoonüüme ehk loomanimesid. Nimesid pannakse tavaliselt koduloomadele. Peale nende aga ka teistele olenditele. Ühe onomastika haru moodustavad ka kosmonüümid ehk kosmosenimed. Peaaegu täiesti uurimata on siiani teonüümid ehk jumalusnimed. Omaette onomastika haruks on kujunenud ka kauba-, eseme- ja tootenimed ehk siis ktematonüümid ehk pragrmonüümid. Rääkima on hakatud ka faleronüümidest ehk orderite ja medalite nimedest. Eespool on esitatud vaid põgus ülevaade nimeteadusest eri harudes, sest nimed
Murdekogud ja uurimiskeskused Murdekeele lauskogumine algas Andrus Saareste eestvõttel 1921. a üliõpilastest stipendiaatide abil. Wiedemanni sõnaraamatut järgiva sõnavarakogu kõrvale tekkis murdetekstide kogu, väärtuslik allikas mitmele teadusharule. Keeleteadlaste kõrval on teinud suure töö Emakeele Seltsi vabatahtlikud kirjasaatjad. 2006. aastaks oli kogutud 1 748 500 sedelit ja 139 450 lehekülge keeleandmeid. Kohanimesid on kogutud 700 000, isiku- ja loomanimesid 56 700 sedelit (lähemalt vt http://www.teaduskogud.org/materjalid). Eesti Keele Instituudi dialektoloogid (Aili Univere, Salme Tanning, Helmi Viires, Mari Must, Helmi Neetar, Mart Mäger jpt) on olnud murdeainese kogumise ja uurimise peamisi jõudusid kogu Nõukogude perioodi. Koostatud on akadeemilisi tekstiköiteid ja sõnastikke, käsil on 12-köiteline "Eesti murrete sõnaraamat" (4 köidet ilmunud Mari Must Valdek Pall 19942008)
keelkond. • Samojeedi keelte kõnelejaid on kokku umbes 26 000. • Arvatakse, et Uurali algkeelt kõneldi rohkem kui 6000 aastat tagasi ja see jagunes kaheks algkeeleks umbes 4000 aastat e.m.a. URAALI KEELTE LEVIKUALA JA JAGUNEMINE UURALI ALGKODU • Et täpsemalt määrata Uurali rahvaste algkodu on alates 19. sajandi lõpust kasutatud lingvistilise paleontoloogia meetodit. • Meetod seisneb selles, et keeltest leitakse neid taime- ja loomanimesid tähistavad sõnad, mis pärinevad algkeelest. Ning siis kantakse kaardile nende liikide ajaloolise leviku piirkonnad. • Mõjukaim meetodist on Pèter Hajdù hüpotees, mis sündis viie erineva puu põhjal. PÈTER HAJDÙ HÜPOTEES • Eesti keeles on kuuse ja nulu nimetused samad, mis sölkupi ja handi keeles. • Jalakas ühine soome, mari ja ungari keelega. • Järelikult: kõik need keeled (sölkupi, handi, mari, ungari) on pärit ühisest algkeelest,
tilise paleontoloogia meetodit. SOOMEUGRI SOOMEPERMI permikomi Nimetatud meetod seisneb selles, et keeltest leitakse need tai- komi sürjakomi me- ja loomanimesid tähistavad sõnad, mis pärinevad algkee- UNGARI ungari lest. Seejärel joonistatakse kaardile nende taime- ja loomaliikide UURALI UGRI OBIUGRI mansi ajaloolise leviku piirkonnad. Kui algkeeles oli sõna ühe puuliigi
annaabi.ee 
