Sellised kirjastiilid olid vajalikud igapäevasteks asjaajamisteks ja kiiremaks kirjutamiseks nt kursiiv. Kursiiv jaguneb vanemaks ja nooremaks. Vanemat kasutati I-IV sajandini. Uuteks ladina kirja liikideks saavad neli suuremat rühma: iiri-anglosaksi (iiri ja inglise), merovingi (prantsuse), lääne- gooti(hispaania) ja vana-itaalia. Kloostrites tegelesid mungad usulise sisuga raamatute ümberkirjutamisega. Need kirjutati ümber pärgamendile - eriliselt töödeldud loomanahkadele. Peamiselt valmistati pärgamenti lamba-, vasika-või kitsenahast. Enamasti kasutati valget nahka, vahel aga ka värvilist ja eriti hinnalisteks töödeks purpurset pärgamenti, millele kirjutati kuld-või hõbekirja. Alates V sajandist tekkis meie tänapäeva raamatule sarnane vorm, mida nimetati koodeksiks. Sõna codeks tähendab puutüve ka puutahvlit. Kirjutusvedelikuna kasutati tahmast või punakriidist ja liimiveest tehtud tinti, mida valmistas iga kirjutaja e skriptor ise
tktk.ee/failid/O/o bjekt/11/tekstiil/ldandmed_tekstiilkiududest.html&docid=ABgj5jkR2y7AwM&imgurl=http://ekool.tktk.ee/failid/O/objekt/11/tekstiil/DSC00 893_(2).jpg&w=314&h=233&ei=OxBhT5q1MIOl0AXxmcCnBw&zoom=1&iact=rc&dur=137&sig=111075098155866197889&page=1&t bnh=142&tbnw=186&start=0&ndsp=18&ved=1t:429,r:16,s:0&tx=82&ty=114 Ajalugu Juba ammustel aegadel kasutasid inimesed rõivaste valmistamiseks lisaks loomanahkadele ka looduslikke kiudaineid. Arheoloogiliste väljakaevamiste järgi on meie esivanemad linast riiet 3 valmistanud 3000 aastat e.m.a. Puuvilla kasutamise ajalugu ulatub Indias enam kui 5000 aasta tagusesse aega ja siidiusse olla Hiinas kasvatatud juba 2700 aastat e.m.a.Kuni 1885 aastani, kui tööstuslikult toodeti kommertslikul eesmärgil esimene tehiskiud, kasutati tekstiilsel eesmärgil taimseid ja loomse päritoluga kiude