92)5 4 A. Hussar, A. Krikmann, I. Sarv 1984 ,,Vanasõnaraamat" Tallinn: Kirjastus Eesti Raamat 5 M. Metsvahi, Ü. Valk 2005 ,,Regivärsist netinaljadeni" Tallinn: Kirjastus Koolibri Vanasõnazanri suhted teiste folkloorizanritega Ütlusfolkloori vanasõnad, kõnekäänud, fraseologismid ja muu folkloori (eriti jutufolkloori) vaheline piir ei ole selge ega terav. Eriti tihedad ajaloolised sidemed on ütlusfolklooril valmiga, mis mõnede uurijate arvates ongi loomamuinasjutuga sama algupära valmi lõpus on tihti kokkuvõtlik vanasõnavormiline nn moraal. Vanasõna- ja kõnekäänuvormide vahekorrad ütlustes on väga tihedad ja mitmekesised. ,,Ühe ja sama ütluse" üldistavaid/mitteüldistavaid vorme on tihti raske eristada juhtudest, kus kõnekäänd kui ,,väiksem" on vanasõna kui ,,suurema sees. Eesti vanasõnade akadeemilises väljaandes on registreeritud u 1200 juhtu, kus
Idamaade foklooridel näiteks on kalduvus vormistada dialoogilisteks või monoloogilisteks juttudeks neidsamu sisumotiive, mis Euroopa folkloorides on tavaliselt vormistatud ütlustena: Laisale öeldi: "Täna on pühapäev." Laisk vastas: "Homme ja ülehomme kah!" (dialoogivorm) ~ Laisal palju pühapäevi (vanasõnavorm). Eriti tihedad ajaloolised sidemed on ütlusfolklooril valmiga, mis mõnede uurijate arvates ongi etümoloogiliselt samane loomamuinasjutuga. Valmi lõpul on tihti kokkuvõtlik vanasõnavormiline nn. moraal. Põhja-Euroopas (eriti Briti saartel, Skandinaavias, Soomes, Põhja-Saksamaal) on levinud juttude ja ütluste piirialale kuuluv lühivom, mida nimetatakse vellerismiks. Vellerismi üldvorm on: A, ütles B, kui tegi ~ juhtus ~ nägi ~ ... C, ja termin ise tuleb Charles Dickensi "Pickwick-klubi" tegelase Samuel Welleri nimest, kes taolisi ütlusi ohtralt tarvitas. Eestis pole vellerismid kuigi levinud, neist tuntumad on meil nt
annaabi.ee 
