“karistatud”, siis tulevases elus kindlasti. Nagu juttu oli, eeldas ta, et iga tulevane ümbersünd 7 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. on sõltuv eelneva elu kõlbelisest kvaliteedist. Nii võib eriti voorusetu elu korral hing järgnevalt mitte enam inimese, vaid hoopis mõne looma kehasse ümber sündida – juhul kui eelnev elu ei olnud oma kõlbeliselt kvaliteedilt parem loomalikust. (Phaidon 81d-82d; Platon, Teosed I, lk. 85-86) Metempsühhoos ei olnud Kreekas sugugi üldlevinud uskumus. Nii kaldus Platon oma antud vaadetes üldkreekalikust vaatekohast kõrvale. Siiski jäi ka tema põhiveendumuseks üldaktsepteeritud kreekalik arusaam, et voorus tasub ennast reeglina ära juba inimese elu ajal. Arvatavasti olid kogemused, mis tulenesid muutuvast sotsiaalsest
loomuliku impulsi ajel. Metsinimene, kelle vaim on täiesti valgustamata, tunneb ainult viimast laadi kirgi. Tema soovid ei ulatu kaugemale füüsilistest vajadustest. Ainsad hüved, mida ta maailmas tunneb, on toit, naine ja puhkus; ainsad hädad, mida ta kardab, on valu ja nälg. Ma ütlen nimelt valu, mitte surm, sest loom ei tea iial, mida tähendab suremine, aga teadlikkus surmast ja sellega seotud hirmudest oli üks loomalikust seisundist väljuva inimese esimesi saavutusi. Vajaduse korral oleks mul kerge esitada oma arvamust kinnitavaid fakte, näidates, et kõigi maailma rahvaste puhul vastab vaimne areng täpselt vajadustele, mille nad on looduselt kaasa saanud või mis on neil mingitel asjaoludel tekkinud -- ja et järelikult vastab see ka kirgedele, mis kannustasid neid hoolitsema oma vajaduste rahuldamise eest. Ma võiksin näidata, kuidas teadused ja kunstid sündisid ja edenesid Egiptuses
annaabi.ee 
