on osaliselt hävinud (näiteks metsa põlemise või lageraie tagajärjel). Viimati nimetatud suktsessioon on kiirem, sest säilinud on osa viljakast mullast, taimede maa-alused osad, seemned, eosed jm. Taimekoosluste vahetumine viib loomakoosluste muutumisele. Igale astmele suktsessioonis on vastavad sellele iseloomulikud taime- ja loomaliigid karakterliigid. Autotroof valgusenergia abil valmistab anorgaanilistest ühenditest (CO 2, H2O, mineral-soolad) endale orgaanilisi toitaineid, eeskätt süsivesikuid, valke, vitamiine.
konkurents!). 2.1Taimedest on eelis kõrgekasvulistel ja tugeva mättaga taimedel, mis ei karda hapnikunälga (pilliroog, mätastarn, seaohakas). 2.2Maapinna loomastik (pisiimetajad) vajab üleujutuse ajaks mingit pelgupaika 3.üleujutus loob lammidel ja rannas lokaalse heterogeensuse koos sellega kaasnevate elu- ja toitumispaikadega (vallide taha kogunevad lombid) 4.Tsonaalne niiskuse kättesaadavus (paralleelselt jõekalda või rannajoonega) määrab ka taime- ja loomakoosluste paiknemise ja iseloomu 5.Alvaritel üldse väga tugev kahetine niiskuse mõju 5.1paene aluspõhi ei lase vett hästi läbi - üleujutused kevadeti või suuremate vihmadega; 5.2Päikesele ja tuulele avatud ning õhukene mullakiht kuivab suviti põuasel ajal lõpuni läbi. 6.Seega on siin taimedel pidev/sage stress, mida paljud liigid ei talu. Mullaomadused 1.Soolsus rannaaladel - ainult halofüüdid taluvad (Eestis siiski soolsuse mõju vähene); 2
Tunnusloomadeks on balti lamekarp, liiva uurikkarp, söödav rannakarp, ahven, säinas, viidikas, vimb. Taimedest leidub seal mitmeid mändvetika liike, meriheina, põisadadru ja ka harilikku pilliroogu (Internet 3). Karid on merepõhjast tunduvalt kõrgemale ulatuvad veealused või mõõnaga paljanduvad kõvast substraadist moodustunud pinnamoodustised, mis asuvad peamiselt sublitoraali vööndis. Karidele on iseloomulik bentiliste vetika- ja loomakoosluste vööndilisus ning elustiku kõrge produktiivsus. See elupaigatüüp on Eesti rannikumeres suhteliselt haruldane ja seetõttu ka üks väärtuslikemaid. Taimedest esineb kõige rohkem pruun-ja punavetikakooslusi nind soodsate valgustingimuste olemasolul areneb sublitoraalis ka kõrge põisadru kooslus. Loomadest on peamisteks tunnusliikideks söödav rannakarp ja rändkarp. Kaladest võivad seal elutseda lest, emakala, kammeljas, merisiig ja nolgus (Paal, 2000; Internet 3). 3.2.2. HELCOM
annaabi.ee 
