Tihti mõjutab alluvussuhteid grupi liikmete sugulus ja vanus. Näit. reesusahvidel domineerivad vanemad generatsioonid nooremate üle, kuid ühe põlvkonna piires domineerivad nooremad tütred vanemate tütarde üle. Sotsiaalne organisatsioon kui isetekkeline struktuur. Hierarhia loomagruppides tekib iseeneslikult, organiseerimatult - sel teel, et indiviidid avastavad jõuproovide käigus, et nad on võimelised domineerima ühtede, kuid mitte teiste üle. Käitumise sünkroonsus loomakogumites, selle põhjused. Loomagruppides on oluline, et üksikisendite käitumine vastaks grupi teiste liikmete omale - ei ole kasulik magada, kui teised suunduvad toituma, ega teha kära, kui teised on uinunud jne. Põhjused: mingi liigi isendid kalduvad sooritama teatud asju kindlatel päevaaegadel. Sotsiaalne stimulatsioon. Sotsiaalne stimuleerimine. Sotsiaalne stimulatsioon kui näljasele rotile antakse süüa, liitub temaga teine rott, kes oli kõhu varem täis söönud.
minema. Seega esimesed maksavad võitluse, teised otsimise hinda. Tihti mõjutab alluvussuhteid grupi liikmete sugulus ja vanus. Komplitseeritud hierarhilised struktuurid on pigem näilikud, kui meelega niimoodi ülesse ehitatud. Sotsiaalne organisatsioon kui isetekkeline struktuur. Hierarhia loomagruppides tekib iseeneslikult, organiseerimatult - sel teel, et indiviidid avastavad jõuproovide käigus, et nad on võimelised domineerima ühtede, kuid mitte teiste üle. Käitumise sünkroonsus loomakogumites, selle põhjuseid. Sünkroonsus ja alluvussuhted, konsensuslik sünkroonsus. Käitumise sünkroonsus tekib erinevail põhjustel: mingi liigi isendid kalduvad sooritama teatud asju kindlatel päevaaegadel - joonisel tsetsekärbse erinevate tegevuste aktiivsuse sõltuvus kellaajast; sotsiaalne stimulatsioon – n: kui näljasele rotile antakse toitu ja ta sööma hakkab, liitub sellega teine rott, kes äsja kõhu täis sõi. Käitumise sünkroonsus ja alluvussuhted on omavahel nõrgalt seotud