Arvati, et uus elu sõltub vanas elus korda saadetud tegudest ehk karmast. Nii sai taassündide õpetusest kastikorra oluline põhjendus. Ülim hüve hingele oli pääs taassündide ahelast taevasse. Selle saavutamiseks oli mitmeid viise. Nt meditatsioon või mõne jumala andunud austamine. Osad aga ei lootnudki taassünnist loobuda ja püüdsid oma elu parandada. Usk taassündi tõi kaasa vägivallatuse põhimõtte. Kuna vägivald tähendab halba karmat ning hinged sünnivad ka taime- ja loomakehadesse, siis tuleb nende vastu vägivalda ära hoida. Selle tõttu keelavad hinduismi koolkonnad liha ja osade pühade taimede söömist. Sellest tuleb ka lehm pühaloomana. Hindude püha linn oli Varanasi. Budism Lisaks hinduismile arenes välja ka budism. See ei pööranud tähelepanu kastierinevustele ning ei tunnistanud braahmanite ega veedade autoriteeti. Budismile pani aluse valitsejaperekonnast Gautama. Temast sai Valgustatu ehk Buddha. Ta rõhutas hirmudest vabanemist, õiget käitumist ja
maailma vaimulik osaja võib kehast vabanedes sellega taas üheks saada. Enamik inimesi aga ei lootnudki taassündidest vabaneda, vaid püüdis oma kastile kohase eluviisi, pahategudest hoidumise ja usukommete järgimisega tagada, et nende järgmine elu oleks parem. Igal juhul tõi usk taassündidesse kaasavägivallatuse põhimõtte. Kuna vägivald tähendab halba karmat, siis tuleb seda iga hinna eest vältida. Ja kuna hinged sünnivad mitte ainult inimese, vaid ka taime ja loomakehadesse, siis tuleb vältida vägivalda nendegi vastu. Paljud hinduismi usukoolkonnad nõuavad seetõttu taimetoitlust ja keelevad mõne sellise taime sõõmist, mida peetakse paljude hingede asupaigaks. Jumalad India mitmepalgeline panteon, kus valdavalt inimnäoliste jumalate kõrval esines ka loomakujulisi, muutus aja jooksul tunduvalt. Induse tsivilisatsiooni asukate austatud jumalatest teame väga vähe.aarjalaste austatud jumalad seevastu on meile veedade kaudu hästi tuntud. Indra
annaabi.ee 
