Nõukogude võimu esimestel kümnenditel liideti kolhoose pidevalt, olukord stabiliseerus 1970. aastate alguseks. 1989. aastaks oli Eestis 365 ühismajandit, mille keskmine suurus oli 3600 ha haritavat maad. Toonane põllumajandus Eestis oli orienteerutud Nõukogude Liidu siseturule. Liiduvabariikidest ja ka välismaalt veeti sisse üle miljoni tonni teravilja ja jõusööta (mida oli 1/4 oma taimekasvatustoodanguga võrreldes), Nõukogude Liidu turule veeti enam kui kolmandik toodetud loomakasvatussaadustest. 1985. aastal oli ühismajandites hõivatud kokku 139 300 inimest, neist otseselt põllumajandusliku tootmisega oli seotud 97 400 töötajat. Suur osa inimestest töötas lasteasutustes, sööklates, kultuurimajades, sooja- ja energiavarustuses, mis teenindasid kõiki piirkonna elanikke. Möödunud sajandi kolmandad struktuursed muutused põllumajanduses algasid 1988. aastal enne Eesti taasiseseisvumist. Tolleaegne
Ehitusel töötab 10% kõigist töötajatest. Põllumajanduse arengut Iisraelis võib iseloomustada kolme sõnaga- see on ime. Poole sajandi jooksul on sadu tuhandeid hektareid viljatuid kõrbealasid muudetud õitsvateks aasadeks. Ja seda tingimustes, et magedat vett on vähe. Põhilise põllumajandustoodanguga varustab Iisrael oma elanikkonda ise. Välja veetakse apelsine, sidruneid, kurke, tomateid, maasikaid, kiivisid, pirnloorberit, viigimarju, datleid, oliive ja mangosid, loomakasvatussaadustest piimatooteid ja linnuliha. Viimastel aastatel on Iisraelist saanud tõsine konkurent lillede ekspordis. Põllumajandus saavutas kõrge taseme riigi toel. Valitsus on eraldanud raha suurejoonelise üleriigilise niisutussüsteemi rajamiseks, kaasaegse agrotehnika tootmiseks, põllumajanduslike uurimisinstituutide loomiseks ja nende välja töötatud tehnoloogiliste ettepanekute kiireks juurutamiseks. Kahjuks on Iisraelis siiski väliskaubanduse saldo negatiivne. Impordi ja ekspordi vahe
annaabi.ee 
