Tavaliseks probleemiks on olnud lindude ja nahkhiirte häirimine ja hukkumine kokkupõrkel liikuvate tiiviku labade, masti või õhuliiniga, samuti laba taga tekkiva õhukeerise poolt vastu maas paiskamise tagajärjel. Uuritud on ka, et tuuleparkide töölehakkamisel lahkuvad lähiümbrusest paljud loomad ja linnud. Loomad on tundlikumad häirivate keskkonnategurite suhtes, mis inimeste jaoks on tavaliseks muutunud. Nii ei tohiks tuulegeneraatoreid paigaldada loomakasvatushoonetele liiga lähedale kuna suureneb loomade stress ja väheneb produktiivsus. Põllumajandusloomadel pole seejuures võimalik eemalduda, ega end kaitsta. Halvad mõjud on veel vaate rikkumine, maakasutus, mõju kohalikule loodusele, mõju televisioonile ja raadiosidele. Siiski annab enamikel juhtudel neid probleeme leevendada tuuleturbiinide asukoha valikuga. 2.5 Õnnetused. Tuulegeneraatorid asuvad tavaliselt inimasutusest kaugel ega vaja oma igapäevaseks tööks
Tavaliseks probleemiks on olnud lindude ja nahkhiirte häirimine ja hukkumine kokkupõrkel liikuvate tiiviku labade, masti või õhuliiniga, samuti laba taga tekkiva õhukeerise poolt vastu maas paiskamise tagajärjel. Uuritud on ka, et tuuleparkide töölehakkamisel lahkuvad lähiümbrusest paljud loomad ja linnud. Loomad on tundlikumad häirivate keskkonnategurite suhtes, mis inimeste jaoks on tavaliseks muutunud. Nii ei tohiks tuulegeneraatoreid paigaldada loomakasvatushoonetele liiga lähedale kuna suureneb loomade stress ja väheneb produktiivsus. Põllumajandusloomadel pole seejuures võimalik eemalduda, ega end kaitsta. Halvad mõjud on veel vaate rikkumine, maakasutus, mõju kohalikule loodusele, mõju televisioonile ja raadiosidele. Siiski annab enamikel juhtudel neid probleeme leevendada tuuleturbiinide asukoha valikuga. 2.5 Õnnetused. Tuulegeneraatorid asuvad tavaliselt inimasutusest kaugel ega vaja oma igapäevaseks tööks
3. Millist tõugu ja millise aretusväärtusega loomad peaksid farmis olema. 4. Kas soovitakse suure- (sarolee, akviteeni hele, simmental), keskmisi või väikesekasvulisi (soti mägiveis, dexter) loomi. 5. Milline on lihaveiste pidamise kavandatav eesmärk (tõuloomade müümine, liha tootmine, karjamaade hooldamine, lemmikloomade pidamine jne.). Tuleks ka teada, millised on vajaminevad söödad ja nõuded loomakasvatushoonetele: 1. Suvine söötmine rahuldatakse karjatamisel looduslikel, kultuur- metsa-, ranna- või mõnel muul karjamaal. Hea saagikusega kultuurkarjamaal võib 1 ha-l karjatada 2,5 ammlehma koos vasikatega, metsa- ja niidu-karjamaadel 0,3...0,5 ammlehma. 2. Kui puudub karjamaa, võib veiseid sööta lauda kõrval söötmisplatsil. 3. Karjamaa peab olema tarastatud, karjatada tuleb kopliviisiliselt. 4. Talvised söödad on (kuiv)silo, teraviljapõhk, hein, juurvili, söödateravili.
annaabi.ee 
