sõiduomadustega laevi. Samas ei saa maha vaikida vägivalda,rüüstamisi ja põletamist, mis viikingite ajal aset leidsid. Viikingite ajal arenes ka kaubandus ja asustati uusi alasid ning kultuure. Viikingiteks said enamasti taluperede nooremad pojad, kellele kodust maavaldust ei jätkunud ning oldi sunnitud põllutöö asemel elatist teenima kaubanduse ja mereröövi teel. Nii kujunesid välja ka viikingite salgad.Peamiselt tegelesid loomakasvanduse ja kalandusega. Viikingite kultuuri alla kuulub näiteks nende kiri, mida kasutati tähtede asemel e. Ruune. Nad ise uskusid,et ruunides peitub üleloomulik sõnum. Igapäevased ruunid raiuti kivisse,rauda või puusse, samas ka pronksi ja hõbedasse. Nende jaoks mängis olulist rolli jutuvestmine, laulmine ja jutustamine vägilastest. Sellepärast julgen väita, et ka viikingitel oli oma kultuur. Viikingid nägid välja üldiselt pesemata ja rääbakad.Pikkuselt pikad ja mehed kandsid habet,
Parasvöötmes 1 saak aastas- kapitali käive on aeglane, tööjõuvajadus hooajaline, toodangu ületalve säilitamine kulukas ja suurte kadudega. Looduslikud ja majanduslikud tegurid mis mõjutavad põllujmaj loodusl: kliima,mullad,reljeef;majand: kapital,tööjõud,valitsuse poliitika. Ekstensiivne,intensiivne tootmine eks:tsentnerit hektari kohta on väike(usa); intens: on suur(suurbritannia). Loomakasvanduse paiknemine maailmas vihmametsades puudub loomakasvatus, mäestikualadel kasvatatakse lambaid, savannides lihakarja, brasiilias sigu, põhja-ameerikas: suure järvistu piirk.piimakari(mahlakas söök,tarbija,tööjõud), suurel tasandikul lihakari(rantsod, kuiv kliima,hõredalt asustatud suured karjamaad), lambakasvatus on levinud mäestikualadel ja kõrbetes
Töötleva tööstuse peamised harud on must metallurgia, nafta töötlemine, masinaehitus, keemia- ja elektroonikatööstus. Jaapan ehitab umbes poole maailma laevadest ja tuntud on ka autotööstus. Haritavat maad 12% riigi pindalast, ülekaalus väikemajandid. Peamine toidukultuur on riis, vähem ka nisu, oder, mais, kartulit, bataati, kaunvilju, jamssi ja tarot. On võimalik saada 2-3 saaki aastas. Samuti viljeletakse sojat, suhkrupeeti, teepõõsast, tubakat ja mooruspuud. Loomakasvanduse arengut takistab vähene söödabaas. Kalapüügilt on maailmas 4. kohal (2002.a. 4,5 miljonit tonni), Püügimahust kuuendik selgrootute püügil. Töötuse määr 2009.a. 5,1%. SKT-st põllumajandus 1,7%, tööstus 25,8%, teenindus 72,5%. Norra Norra kuningriik asub Põhja-Euroopas Skandinaavia poolsaare lääneosas. Maapiir Venemaa, Soome ja Rootsiga. Rahvaarv 4 799 252 inimest (2009.a.). Norra valdused on veel
annaabi.ee 
