Üheks keskseks metaeetika probleemiks on küsimus faktide ja väärtuste vahekorrast. · Normatiivne eetika on teooria selle kohta, milline käitumine on moraalselt hea/halb. Normatiivses eetikas püütakse selgitada, mis on ühe või teise normi aluseks ning kas ja kuidas on neid võimalik filosoofiliselt põhjendada. Normatiivse eetika valda kuuluvad ka konkreetse iseloomuga normatiivsed küsimused, nt kuidas suhtuda aborti, loomakaitsesse, surmanuhtlusse (s.t. rakenduseetika või praktilise eetika küsimused). Praktiline eetika tegeleb ja keskendub juba konkreetsemate moraaliküsimustega, mis erinevatel elualadel võivad esile kerkida. · Rakenduseetika tähendab eetika (printsiipide, ideaalide, väärtuste) rakendamist praktiliste probleemide käsitlemisel (nt etniliste vähemuste kohtlemine, loodusliku keskkonna säilitamine, naiste võrdsuse küsimus jne). Tuntumad praktilise eetika valdkonnad on
Need viisid, mis suhestuvad sellega, millised on meie endi teadmised loomade elust, võivad olla väga erinevad, kui mõelda metafoorsete kirjelduste peale (nt ülikool kui sipelgapesa, mesilastaru), siis ilmselt on mingi alus all, aga suur hulk selliseid kultuurilisi narratiive hälbivad väga suuresti loomade tegelikust käitumisest. Inimeste kujutlused loomadest representatsioonide kaudu (nt hundi jõhkrus, rebase kavalus) võivad mõjutada inimeste käitumist loomadega, loomakaitsesse suhtumist jne. Zoosemiootikuid huvitavad loomadega seotud tõlgendused sedavõrd, kui need on seotud loomade enda kommunikatsiooniliste võimetega või kuidas nad oma tegevustega neid mõjutavad kas otseselt või kaudselt. Varane zoosemiootika omab seost antropoloogiaga. Th. A. Sebeok väga oluline – mõjutatud nii Peirce’i ja Morrise kui ka Jakobsoni töödest. Morris semiootika ja psühholoogia vahel, üritas tuua rohkem semiootikat
annaabi.ee 
