Thompson Seton'iks. Veel hiljem kolis ta New Yorki. Ta oli kaks korda abielus. Esimene naise Grace Gallatiniga abiellus ta 1896. aastal. Ta sai temaga ühe tütre- Anni. Annist sai ka kirjanik. Nad lahutasid 1934. aastal. Teise naise Julia M Buttree'ga abiellus ta 1935. aastal. Nad lapsendasid endale Dee Setoni (hiljem Dee Seton Barberi). Ernest Thompson Seton tegi uurimisretki Ameerika laantesse. Ta sai kogu maailmas tuntuks enda illustreeritud loomajuttudega. Metsloomad minu tuttavad (1898), Grisli elulugu (1900), Kaks väikest metslast (1903, e k Väikesed metslased, 1933), Loomad kangelased (1905, e k 1923, 1971 pelkirjaga Lugusid loomadest). Ta on kokku kirjutanud üle saja raamatu. 9 Lisad Sarja ,,Seiklus jutte maalt ja merelt" raamatud. Raamatu ,,Väikesed metslased" kaas Ernest Seton-Thompson 10
Kõige tavalisemad teemad, mille kohta on regilaulust vanasõnu tekkinud, on soolised suhted ja sotsiaalsed suhted, kus õpetatakse, millist naist ikka kosima peaks, kuidas kasvatada lapsi, kuivõrd raske on talupoja elu jne. Nt laulutüübist ,,Võta naine töölt": Naist võta argipäeval: siga pestakse mõnikord pühapäevakski puhtaks. Üksikuist jutuliikidest on vanasõnadel ja kõnekäändudel olnud kõige elavam ainevahetus kindlasti naljanditega. Üpris palju paralleele on ka loomajuttudega, samuti juttudega rumalast kuradist, üsna vähe aga imemuinasjuttudega. Näiteks motiiv hunt lambanahas esineb vanasõnas Pealtnäha vaga lammas, seest kiskja hunt. Tuge on saanud see motiiv Piiblist, kuid paralleel on ka loomajutuga, kus lambanahas hunt tapab lambaid, karjused tapavad hundi jne. (A. Krikmann ,,Sissevaateid folkloori lühivormidesse" lk 116117)7 6 M. Metsvahi, Ü. Valk 2005 ,,Regivärsist netinaljadeni" Tallinn: Kirjastus Koolibri 7 A