nõelu, sidemeid jms. Loomaarstid töötavad mitmesuguste ravimite ja kemikaalidega. Nii suurlooma- kui ka väikeloomaarstid kasutavad operatsiooniinstrumente, mille mõõtmed sõltuvad tihtipeale ravitava loomaliigi suurusest. Arstidel peab olema hea arvutisüsteem, mis tagab kiire ligipääsu patsientide andmetele ja haiguslugudele, ning eeskätt suurloomaarstidel vastavalt nende praktikale kohandatud auto. Milliseid teadmisi, oskusi ja iseloomuomadusi on selles ametis vaja? Loomaarstiks pürgija peab tundma huvi bioloogia, zooloogia, füüsika ja matemaatika vastu. Et saada heaks loomaarstiks, tuleb tunda loomade organismi ehitust, elutalitust ja arengut ning nende eluviise; teada loomaorganismi mõjutavad bioloogilisi, füüsikalisi ja keemilisi tegureid; osata diagnoosida haiguste tekkepõhjuseid, haigustunnuseid; osata ära tunda organismis toimuvaid patoloogilisi protsesse, neid analüüsida, hinnata ning kasutada õigeid ravimeetodeid ja -võtteid.
ülikooli, kus on veterinaaria õppimine võimalik. Sestap ei olegi kummaline, et need inimesed, kellel on veterinaarikvalifikatsioon, ei suuda täita ühiskonna vajadusi. Väikeloomaarstid on tavaliselt koondunud linnadesse, suurloomaarstid töötavad tavaliselt maakondades. Arstide kogunemist ühte Eesti piirkonda pole märgata, tavaliselt on lausa igas vallas 1-2 suurloomaarsti. Hetkel on Eestis registreeritud ja tegevusluba omamas 879 loomaarsti. Juba gümnaasiumis peaks loomaarstiks pürgija tähelepanu pöörama mitmetele ainetele, näiteks eesti keel, võõrkeel ehk inglise ja/või vene keel, keemia, bioloogia ja füüsika. Õpingud ülikoolis kestavad kuus aastat ning lõpetamisel saab tudeng magistrikraadi. Esimestel aastatel õpitakse veterinaarteaduste alusteadusi, terve looma ehitust ning funktsioone ja loomakasvatuse põhitõdesid. Veterinaarmeditsiini alusteadusteks on mitmed bioloogia harud, nagu zooloogia, botaanika,
Kelleks ma tahan saada? See küsimus "kelleks ma tahan saada" on piinanud mind juba mitu aastat. Juba lapsena esitatakse meile see küsimus ning me vastame enesekindlalt: juuksuriks, poemüüjaks, loomaarstiks või astronaudiks. Lapsena ei mõelnud me küsimusele vastates, kas selle ametiga saan ma ära elatud, kas suudan oma perele kõike vajalikku lubada, kas sellest piisab, kas see töö üldse meeldib mulle? Siis oli elu sõna otseses mõttes lill ja seda küsimust kuuldes keskendusime oma unistustele ja oma kõige suurematele südamesoovidele. Nüüd on reaalsus käes ja on vaja otsustada. Käsil on gümnaasiumi viimane aasta ja kui
sadas sülle või hakkaks midagi juhtuma. Mina olen mõelnud, soov oleks mul saada giidiks: miks ma jah valisin selle ameti? Saab palju reisida, vaadata mis moodi elavad teisest rahvusest inimesed, mulle meeldib inimestega suhelda. Aga neid soove on veel palju kelleks saada tahan ,praegust olen ma veel noor, ei tea mida täpselt tahan, tuleb asjad järgi proovida ja siis kindla ameti peale jääda. Mulle meeldivad ka loomad võin hoopis õppida loomaarstiks, elus on väga palju ameteid, aga kõige südame lähedasem on ainult üks ja selle ma sooviksin teada saada, mis mulle meeldib ja sobib. Ma võin ükskõik kelleks saada, kui ise pingutan kõvasti ,aga kas see ka mulle sobib ,seda me ette ei tea. Kui lahkas ameteid, kes kellekski on saanud, võtame näiteks õpetajad, peab ikka kõva kannatus olema õpilastega ja väga rahulikuks jääma, igaüks juba seda ei suuda, ja mulle tundub et ma ise ka mitte. Mis meil siin veel on-
annaabi.ee 
