juba mainitud Eesti Maaülikooli Suurloomakliinik. Kõik ülejäänud kliinikud on mõeldud väikeloomadele. Suurloomaarsti töö on loomult märksa liikuvam kui väikeloomaarsti oma, kuna abi vajavaid põllumajandusloomi üldjuhul ei transpordita. Loomaarstide töö on üldjuhul vahetustega ning tuleb arvestada, et kliinik on avatud ka nädalavahetustel ning mõne kliiniku puhul isegi öösiti. Kui varem oli loomaarstidel kasutada vaid oma silmad-kõrvad-nina, siis nüüd on nende käsutuses palju erinevaid abivahendeid, mille suurus sõltub ravitava looma suurusest. Loomaarstiks soovija peaks huvi tundma bioloogia, keemia, matemaatika ja zoloogia vastu. Kasuks tuleb loomade ehituse, elutalituse, arengu, eluviiside ja organismi tundmine. Vajalikud on ka organismi mõjutavate keemiliste ja füüsikaliste tegurite tundmine, haiguste tekkimise ja sümptomite
· Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudis. Loomaarstid töötavad kõikides Eesti regioonides. Linnades on rohkem väikeloomaarste, maakondades tegutsevad pigem volitatud suurloomaarstid. Tavaliselt on igas Eesti vallas 12 suurloomaarsti. Tulevikus on head tööväljavaated kõikides suundades, eeskätt suurloomaarstidel maal ning veterinaarmeditsiinialase kõrgharidusega spetsialistidel riigistruktuurides. Samuti on loomaarstidel head väljavaated leida tööd Euroopa Liidu liikmesriikides. Sissetulek ja soodustused Väikeloomaarstid töötavad enamjaolt põhipalgaga äriühingutena tegutsevates erakliinikutes, kus on välja töötatud erinevaid tasustamissüsteeme. Väikeloomaarst võib luua ka oma praksise. Suurloomaarstid töötavad eraettevõtjana või on koondunud äriühinguteks. Tavapäraselt on loomaarsti palk suurem Eesti keskmisest palgast.
9095% haigusjuhtudest avaldub kopsutuberkuloosina, mis on kõige nakkusohtlikum. Kõige eluohtlikum on ajukelme ja ajutuberkuloos (Meningitis, Meningoencephalitis tuberculosa). Inimesele on nakkusohtlik ka veiste tuberkuloosi tekitaja (Mycobacterium bovis). Selle nakkuse korral tekib põhiliselt kopsuväline (mahlasõlmede, neerude, luude, liigeste jne.) tuberkuloos. Eestis pole veiste tuberkuloosi registreeritud viimasel 20 aastal. Rohkesti esines seda mitmes praeguses SRÜ riigis. Eesti loomaarstidel on tänaseks tekkinud mure, et tuberkuloosihaige inimene võib nakatada tuberkuloosi lehmad, sest tuberkuloosi mükobakter on nakkusohtlik ka veistele. Looduses leidub ja on teadlaste poolt määratud üle saja mükobakteri liigi (M. avium, M. intracellulare, M. scrofulaceum, M. fortuitum, M. kansasii, M. marinum jt.). Loetletud ja veel mõned liigid võivad inimesel põhjustada erinevaid raskesti diagnoositavaid ja halvasti ravile alluvaid haigusi, mis ei levi
annaabi.ee 
