Kui dN > dS, siis ω > 1 → suunatud positiivne valik Tavaliselt ω << 1, kuna mittesünonüümsed mutatsioonid on suure tõenäosusega kahjulikud ning seega haruldased. Ehk kokkuvõtteks mittesünonüümsed mutatsioonid on vähe tõenäolised ja nende sagedus peab seega olema madalam. 3) Ülegenoomne valiku-otsing näitas, et kui mõned lookused olid positiivse valiku märklauaks, siis suurem osa lookuseid näitasid märke negatiivsest valikust. See tähendab, et enamikele geenidele on uued mutatsioonid pigem kahjulikud kui kasulikud. Miks on enamik uusi mutatsioone pigem kahjulikud kui kasulikud? Mutatsioonid on oma loomult vead, ja tõonäosus, et need vead on kasulikud on väga madal. Seega uued mutatsiioonid on suurema tõonäosusega kahjulikud või neutraalsed. 4) Mis on aheldatuse tasakaalutus (linkage disequilibrium LD) ja mis on LD baastase?
fenotüübilist efekti. Sünonüümsed mutatsioonid ei ole loodusliku valiku all (või valik on tunduvalt nõrgem), sest nad ei muuda aminohappelist järjestust. Peaaegu neutraalse teooria kohaselt mittesünonüümsete mutatsioonide sagedused peaksid olema väiksemad kui sünonüümsetel mutatsioonidel, olles negatiivse valiku all. 3) Ülegenoomne valiku-otsing näitas, et kui mõned lookused olid positiivse valiku märklauaks, siis suurem osa lookuseid näitasid märke negatiivsest valikust. See tähendab, et enamikele geenidele on uued mutatsioonid pigem kahjulikud kui kasulikud. Miks on enamik uusi mutatsioone pigem kahjulikud kui kasulikud? Kergelt kahjulike alleelide kuhjumisel kasuliku alleeliga aheldatud lookustes, võib LD olla pärssiva toimega antud kahjulikest alleelidest lahti saamisel (nt aheldunud heterosügootse eelisega lookusega). 4) Mis on aheldatuse tasakaalutus (linkage disequilibrium LD) ja mis on LD baastase