kujunes Laoküla ( esmamainitud 1241. aastal). Märkimisväärne Paldiski ajaloos on see, et Peeter I otsustas Pakri poolsaarele rajada sõja – ja kaubandus - sadama ning kindluse, mis pidi algselt edu tooma sõjas Rootsiga. Projekt nägi ka veel ette poolsaare ja Väike - Pakri ühendamist muuliga. Pakri poolsaare loodust on uuritud juba enne 1939. aastat. 1922 .aastal J.G. Granö määratles Eestis 16 veevaldkonda,millest viies oli „Hiiu – Paldiski looklaheline ja suuresaareline rannik “.Valdkond ulatub Kõpu poolsaarest Naissaareni, seda iseloomustavad suured look – ja kaarlahtede esinemine (nt. Kärdla, Keibu, Paldiski ja Lahepere laht) ning üksikud suured saared – Osmussaar ja Pakri saared. Pakri poolsaare loodust on käsitletud ka G.Vilbaste (1921,1924),A.Tammekannu (1940),V.Sirgo (1934,1935) jt. töödes. Pärast Nõukogude vägede lahkumist avanes taas võimalus uurida Pakri poolsaare loodust
· Adavere ümbrus on kõige klassikalisem ala Soome lahe rannikumadalik · Hõlmab maismaalise ala rannjoone ja Põhja-Eesti klindi vahemikus ja ka mitmed sared (Naissaar, Aegna, Prangli) · Laius väga varieeruv, kõige laiem Lahemaa osas poolsaarte kohal, kitsaim kohtades, kus pank ulatub otse merre · Mitmekesine rannavöönd · Aluspõhja moodustavad Ediacara ja Kambriumi liivakivid TÄIENDA Lahemaa · Ei loeta eraldi maastikurajooniks · Looklaheline lava-lausmaa · Metsade ja soode ning haja-asulate ja hõreda teestiku maastik
annaabi.ee 
