5" Johannes Brahms Muusikapala oli alguses tõsine ja kurvameelne, muutudes lõbusamaks ja kiiremaks. Pala vaheldus väga kiirete ja aeglaste lõikudega, mis tekitas huvitava keskkonna ning pani mind muusikale täielikult keskenduma. Lugu oli taaskord vanaaegsem ning väga huvitav käsikelladel mängides. Kõigist teistest paladest, oli see lugu minu jaoks kõige erilisem, tema mitmekesisuse tõttu. Arsise Käsikellade Ansambli Juhendaja rääkis iga pala juurde ka mingi lookese, tänu millele sain nii mõndagi teada heliloojate ja teoste kohta. Näiteks on kuulus jõululaul "Oh Kuusepuu" pärit Saksamaalt ja "Püha öö" Austriast. Johann Strauss II isa, Strauss I oli aga samuti helilooja ning Strauss II-st kutsuti valsikuningaks. Varem pole ma käsikelli ei näinud ega kuulnud, seepärast oli see väga põnev kogemus. Kui teistel kontserditel mängivad erinevad pillid nagu kitarr, klaver ja trummid, siis sellel kontserdil mängisid ainult ühed instrumendid
Diana Ostrat Proosaanalüüs Kivirähk „Ajaloo keerises“ „Ajaloo keerises“ räägib lookese sellest, kuidas ühel abielupaaril läheb hommikust peale halvasti ning kuidas vanatädi sünnipäevale minnes – vanatädi ise on veel mitmesaja kraadi võrra veidram kui teised tegelased – läheb kõik veel palju hullemaks, sest lisaks vanatädi õõvastavatele jutukatketele lõpeb lugu, oh üllatust, veel absurdsemalt suures Amazonase üleujutuse mõõtu tualetiuputuses, mille kohta polegi teada, kas tegelased sellest pääsesid. (Ehkki mõnedest esimestes
«Mina olen ülestõusmine ja elu». Jutluse kestel maalis vaimulik nii kauneid pilte kadun u d poiste meeldivusest, veetlevast iseloomus ja haruldasest andekusest, et iga kohalviibija temaga mõttes nõustus ja südametunnistuspiina tundis meelde tuletades, et oli nende vooruste suhtes varem alati kangekaelselt pime olnud ja vaestes poistes niisama kangekaelselt ainult vigu ning puudusi näinud. Pastor jutustas lahkunute elust ka nii mõnegi liigutava lookese, mis valgustasid nende meeldivat, suuremeelset iseloomu, ja inimesed taipasid nüüd selgesti, kui õilsad ja ilusad olid need vahejuhtumid, ning meenutasid kurvastusega, et tollal, kui need aset leidsid, olid need tundunud lihtsalt ulakusena, mis täiesti piitsa väärisid. Kogudust valdas pateetilise kõne jätkudes üha rohkem liigutus, kuni lõpuks kogu rahvahulk kokku varises ja nutvate leinajatega ühise meeleheitlikult nuuksuva koori moodustas, kuna jutlustaja ka ise oma tunnetele voli
annaabi.ee 
