miniatuuridega, mis muutsid raamatu eriti kalliks. Bütsantsi kirjanduses põimusid nii antiikne kui ka kristlik . Kiriku mõjul kujunes Bütsantsis välja oma luulekunst ehk hümnograafia . Nendes luuletustes kasutati rahvakeelt ja lihtsamaid vorme. Tolleaegse kirjanduse hulka arvatakse ka kõnekunst. Bütsantsis saavutas see eriti kõrge taseme kiidu- ning ülituskõnede osas. Oraatori meisterlikkus seisnes mitte kõne selguses ja loogilisuses, vaid vihjamisi mõistaandmises ehk niiõelda ümber nurga rääkides. Impeeriumi alguseks oli ladina keel . Paljud romealased seda aga ei osanud. Peagi võeti ladina keele asemele ametlikuks keeleks, kreeka keel . See erines aga tunduvalt keskajast pruugitust. Kirjanikud kasutasid aga endiselt klassikalist kreeka keelt. 20 Teadus. Bütsantsi teaduse mehed tegid nii mõndagi huvitavat. Laialt tunti
sealhulgas: sõnastusest peab olema aru saada, millega tegu ja kes parajasti "kõneleb" (kas tegu on intervjueeritavate hoiakute / kogemustega, analüüsija tõlgendusega või teistest allikatest pärineva materjaliga). 3. Uurimuse läbipaistvus ja korratavus: · selgita oma andmekogumise ja analüüsimeetodeid sel määral, et veenda sama ala spetsialisti uurimuse loogilisuses, aususes ja kohasuses; · demonstreeri seda, kuidas järeldusteni jõudsid, ka analüüsi esitamisel. UURIMISEETIKA Eetikaks nimetatakse moraalipõhimõtteid ja väärtusi, mis mõjutavad uurija või uurijate rühma uurimistegevuse teostamise viisi. Uurijatel on moraalne kohustus selgitada oma küsimusi ja leida neile vastused ausalt ja korralikult. Põhimõte: uuringud ei tohi kunagi kahjustada inimväärikust.
annaabi.ee 
