edasiandmine. Erinevus tsitaadiga ongi see, et ta pole täpne väljavõte, vaid lihtsalt oma sõnadega kokkuvõtte mingist allikast. Kui autor soovib ära jätta sõna või lõigu, siis on see refereerimine 8. Millisel juhtudel kasutatakse ja millistel ei tohiks kasutada nö joonealust teksti? Kui tsitaat või refereering ning uurimistöö autori kommentaarid on mahukamad, st et ei sobi põhiteksti loogilisusega kokku, esitatakse need joonealuse tekstina. Joonealust teksti ei või kasutada liiga palju ehk kui kirjutajal on pidevalt vaja täpsustada joone all, tuleks töö sisu ja ülesehitus uuesti läbi mõelda. 9. Millised andmed ja millises vormis tuleb esitada viidates a) monograafiale, b) akadeemilisele artiklile, c) ajaleheartiklile, d) siseriiklikule seadusele, e) rahvusvahelisele lepingule, f) siseriiklikule kohtulahendile ja g) Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendile
4) kogemata (lk 30) Teema: Laps ema sees sureb Peamõte: Autor mõtiskleb sellest, kui õudne on sündimata lapsel surra. Ta mõtleb, kuidas võivad kaks elu omavahel korraga minna nii lahku aga ema sellest aru ei saa, sest see pole tajutav. Samal ajal on maised asjad arusaadavamad – neli rubla raha, pool klaasi piima, Soome kelk keldris. Sõnum: Autor selgelt taunib selle luuletusega aborti. Ta kirjutab kui õudne on surra lihtsalt kogemata ja kuidas ema, kes on harjunud maiste asjade loogilisusega, tihti ei teadvusta endale, et ta kisub kahte tõelist elu lahku. Ma leian ka, et mõte abordist pole päris eetiline. Nii raske on aru saada, et ka laps kes pole veel sündinud, on aru saanud enda eksistentsist ja talle peaks juba kehtima inimõigused. Aga valitakse enda heaolu teise elu asemel. 5) kokkulepe (lk 32) Teema: Pere külastab maja, mis tekitab kõhedust neis kõhedust Peamõte: Pereisa ja maja pakkuv naine peavad dialoogi. Mehel on tunne et maja on kõhe ja küsib
annaabi.ee 
