käitumisele on lootusetult ebaadekvaatne. Chomsky väitel ei ole inimeste keelelisi võimeid põhimõtteliselt võimalik seletada ilma suure hulga kognitiivsete struktuuride, mis nende keelelisi võimeid juhivad, olemasolu eeldamiseta. Koos positivistliku teadusteooria ebapopulaarseks muutumisega andis see rünnak biheivioristide programmile väga tõsise hoobi. Biheiviorism filosoofias: Esimene biheiviorismi mõjukas formuleering tuli loogilistelt positivistidelt, kelle jaoks see oli semantiline tees vaimu kohta käivate väljendite tähenduse kohta. Nende järgi peab mentalistlikke väljendeid sisaldavad laused olema sama tähendusega, kui mingi kõigi poolt verifitseeritava tähendusega lausete hulk, mis kirjeldavad käitumuslikke või kehalisi protsesse. Carl Hempeli järgi on selline psühholoogiliste väidete tõlkimine käitumise kohta käivateks väideteks üks osa laiemast reduktsionistlikust projektist, mille
Ei toetanud maavärina ohvreid Tsiilis või genotsiidi ohvreid Türgis. Ei mingit heategevust. Ei mingit katset jäädvustada nimi igaveseks inimkonna metseenide hulgas. Wittgenstein lihtsalt andis kogu raha miljonäridest sugulastele, sest neil oli sellest ükskõik. Olles arvamusel, et tal filosoofia kohta enamat öelda ei ole, asus Wittgenstein tööle hoopis algkooliõpetajana. Samal ajal pälvis ,,Tractatus" tähelepanu nii Cambridge'i filosoofidelt kui ka Viinis asuvatelt loogilistelt positivistelt (hiljem tuntud kui nn Viini ring). Mõlemad võtsid Wittgensteiniga kontakti ja tõid ta kokkuvõttes filosoofia juurde tagasi. 1929. aastal asus Wittgenstein tööle lektorina Cambridge'is ning jätkas samal ajal kontakte Viini Ringiga. Peatselt hülgas ta oma loogilise vormi idee koos tähendusteooriaga ning asus edaspidi arvamusele, et teooriad on filosoofias üldse liigsed ja filosoofia peaks olema pigem