Uuris (koos Henri Hubertiga) ohverdamist võrreldes Hindu, Vana Testamendi, Kreeka ja ladina ohverdusriitusi. - Leidsid ohverdusel kaks põhimõtet: 1) ohvri tegelaskuju abil luuakse suhtlusvõimalus sakraalse ja profaanse maailma vahel 2) samal ajal on need kaks sfääri eraldatud, kuna ohver ei kuulu kummassegi sfääri - Arutlevad ohverduse põritolu ja sotsiaalse funktsiooni üle (koosneb sotsiaalsetest faktidest, mitte loogikavigadest) - Ohverduse eesmärgiks on sotsiaalsete normide alalhoidmine - kasutab Durkheimi õpilaste põhilisi meetodeid: kasutavad võrdlevalt andmeid, otsivad elementaarkategooriaid ning eeldavad, et primitiivsetes ühiskondades on need fundamentaalsed sotsiaalsed mustrid, mis on industriaalühiskondades kaduma läinud. PRIMITIVE CLASSIFICATION - Mauss uurib koos Durkheimiga sotsiaalsete süsteemide ja kosmoloogiliste kategooriate vahelisi suhteid, et vaadelda kõige elementaarsemaid kategooriaid
Otseselt loogikaga Anselm palju ei tegelenud, küll aga tegi seda Peter Abelard (1079-1142). Boethiusest ja Anselmist mõjutatud Abelard tõstis oma kommentaaridega Aristotelese ning Porphyriose klassikalistele tekstidele keskaegse loogikauurimise senisest palju kõrgemale tasemele. Aristotelese muidu suhteliselt väheoluline teos Sofistlikud vastuväited sobis hästi 12. sajandi teoloogiasse: tegu oli väikese kataloogiga praktilises arutluskäigus tehtavatest loogikavigadest ning nende vältimisest. Suurem hulk 12. ja 13. sajandi loogikakirjandust (nn uus loogika) on pühendatud Sofistlike vastuväidete edasiarendamisele ning rakendustele teoloogias ja füüsikas. 13. sajandi tuntumateks teosteks on olemasoleva loogikakirjanduse kokkuvõtted ja olulisemad autorid on Petrus Hispanus - hilisem paavst Johannes XXI - ning John duns Scotus (1266-1308). Kuulsaim autor on kahtlemata
annaabi.ee 
