1 1 0 1 1 1 1 ———————————————————————————————————————————— __ __ Seega oleneb iga liitlause tõeväärtus teda moodustavate lihtlausete tõeväärtustest ja nende sidumiseks kasutatud loogikatehetest. (M ∧ H ) ∨ (V ∧ H ) __ __ __ __ Loogikatehete prioriteet: ¯¯ ∧ ∨ → ↔ (M∧H)∨(V∧H) = (1 ∧ 0 ) ∨ (0 ∧ 0 ) = 0 [vale]
šifritest, teises kohas teist. Šifrid erinevad üksteisest võtme väärtuse poolest. DES – 56bitise võtmega krüpteeritakse 64bitiseid blokke. DES koosneb kahest permutatsiooni (järjestuse muutmise sammust) ja need on esimeseks ja viimaseks sammuks algormitmis. Vahepeal teeb algoritm 16 identset operatsiooniringi. Iga operatsioon võtab eelmise operatsiooni väljundi sisendiks. Murekoht on võtme ohutu edastamine. DES Algoritm koosneb erinevatest loogikatehetest ja nihutamisest. Võimalik realiseerida DES ka riistvarast, siis on ta 1000-10000 korda kiirem kui RSA. Muidu 100 korda kiirem. DESi on võimalik murda ainult läbiproovimise teel 50. Avaliku võtme krüptograafia, RSA (digiallkirjastamine) Salastus ja autentimine, krüpteerimise šiffer on avalik, dekrüpteerimise šiffer on salajane Avaliku võtme saadab vastuvõtja ise saatjale. Salajast võtit ei saadeta. RSA algoritm on pööratav ehk võtmed on paarikaupa.
x + 3 > 10 ==> tõene, kui x >= 8, muidu väär Lisaks operaatoritele, mida kasutatakse operandide võrdlemiseks, on loogilistes avaldistes kasutusel loogikatehted JA (loogiline korrutamine ehk konjunktsioon), VÕI (loogiline liitmine ehk disjunktsioon), POLE (loogiline eitus ehk negatsioon) ja mõned teised. Need tehted jäävad kahjuks väljapoole meie koolide matemaatika programmi, kuid programmeerimine ilma neid kasutamata läbi ei saa. Loogikatehetest saab kõige paremini aru, kui õppida selgeks vastavad tõeväärtustabelid (analoogia korrutustabeliga, see tuli ka pähe õppida): JA | tõene | väär | Selgituseks: ------################# (tõene JA tõene) on tõene tõene # tõene | väär # (tõene JA väär) on väär ------#-------+-------# (väär JA tõene) on väär
x + 3 > 10 ==> tõene, kui x >= 8, muidu väär Lisaks operaatoritele, mida kasutatakse operandide võrdlemiseks, on loogilistes avaldistes kasutusel loogikatehted JA (loogiline korrutamine ehk konjunktsioon), VÕI (loogiline liitmine ehk disjunktsioon), POLE (loogiline eitus ehk negatsioon) ja mõned teised. Need tehted jäävad kahjuks väljapoole meie koolide matemaatika programmi, kuid programmeerimine ilma neid kasutamata läbi ei saa. Loogikatehetest saab kõige paremini aru, kui õppida selgeks vastavad tõeväärtustabelid (analoogia korrutustabeliga, see tuli ka pähe õppida): JA | tõene | väär | Selgituseks: ------################# (tõene JA tõene) on tõene tõene # tõene | väär # (tõene JA väär) on väär ------#-------+-------# (väär JA tõene) on väär väär # väär | väär # (väär JA väär) on väär
annaabi.ee 
