Eeldus on loogikaliselt väär lause, see ei saa kunagi tõene olla. Kuna ei saa olla tõene, ei saa olla arutlus ka korrektne 9. FC Barcelona on kõige tugevam jalgpalliklubi. Eesti järgmine peaminister on naine või Eesti järgmine peaminister ei ole naine. Eeldus saab olla tõene, järeldus ei saa olla väär, järeldus on tautoloogia – on paratamatult nii, et peaminister on kas naine või on mees, tegemist on kehtiva arutlusega, aga kas korrektne? Loogikasiseselt otsustada ei saa Lauseloogika süntaks ja semantika Kõige olulisem sümbol ongi lause, täpsemini lihtlause: lihtlause – A, B, C, …, võib kasutada ka täisarvulisi indekseid A1 või B3, sümbolitest puudu ei tule liht- või liitlause tähiseks üldiselt on metamuutuja – kasutatakse gooti või kreeka tähti Loogikatehted: põhieesmärk anda eeskirjad, kuidas lihtlausetest korrektselt moodustada liitlauseid 1. Eitus e negatsioon ~A (TILDE), ¬A, A ’pole tõsi, et’ 2
Juba aastatel 1915-1919, s.t enne Churchi teesi ja lahenduvuse täpse mõiste sissetoomist tõestasid Löwenheim ja Skolem, et kui lubada predikaatarvutuses ainult objektide omaduste, mitte aga nendevaheliste suhete kirjeldamist, s.o kasutada ainult ühekohalisi predikaate, siis selline loogikasüsteem on lahenduv. Mis puutub loogika ja arvutiteaduse suhetesse, siis see on märksa laiem, kui algoritmi- ja rekursiooniteooria problemaatika. Viimane pakub peamist huvi loogikasiseselt ja filosoofilisest vaatepunktist, praktilise arvutiteaduse seisukohalt on lahendamatuse eri astmeid ja lahendamatuse struktuuri uurivad algoritmiteooria sfäärid suhteliselt vähem huvitavad. Iga konkreetse probleemiklassi lahendatavuse/mittelahendatavuse probleem ise on arvutiteaduse jaoks siiski väga oluline, sest lahendatavuse tõestamine annab "kõrvalproduktina" enamasti kaasa lahendusalgoritmi enda. 2.5.7 Loogika ja analüütiline filosoofia