mõistetesüsteemi kaudu. Mõtlemine võib käsitleda ka kujuteldavaid objekte, sel juhul viitavad mõisted (ja mõistete kaudu ka sõnad) kujuteldavatele objektidele. Lisaks on võimalik, et sõna ise on mõtlemise objektiks, ning seegi, et kõnes räägitakse mõistest kui mõtlemise elemendist. Mõisteväljendit nimetatakse terminiks. Loogika järjekindlaks esitamiseks peab toetuma mingile filosoofilisele maailmapildile. Traditsiooniline loogika on sündinud Aristotelese filosoofilise loogikana. Rohkem kui kahe aastatuhande jooksul nähti loogikas vahendit, mis ütleb midagi maailma kohta ning tegeleb ka õige mõtlemise reeglitega. Keskaja lõpul peeti Aristotelese filosoofiat heaks aluseks n-ö tervemõistuslikule maailmapildile. Tänapäeval ei tundu Aristotelese filosoofia enam kõikides küsimustes tervemõistuslik. Ent traditsioonilist loogikat võiks püüda esitada ikkagi võimalikult lähedasena tänapäevasele rahvateooriale. Loogikat võib üles ehitada ka mingist
mõistetesüsteemi kaudu. Mõtlemine võib käsitleda ka kujuteldavaid objekte, sel juhul viitavad mõisted (ja mõistete kaudu ka sõnad) kujuteldavatele objektidele. Lisaks on võimalik, et sõna ise on mõtlemise objektiks, ning seegi, et kõnes räägitakse mõistest kui mõtlemise elemendist. Mõisteväljendit nimetatakse terminiks. Loogika järjekindlaks esitamiseks peab toetuma mingile filosoofilisele maailmapildile. Traditsiooniline loogika on sündinud Aristotelese filosoofilise loogikana. Rohkem kui kahe aastatuhande jooksul nähti loogikas vahendit, mis ütleb midagi maailma kohta ning tegeleb ka õige mõtlemise reeglitega. Keskaja lõpul peeti Aristotelese filosoofiat heaks aluseks n-ö tervemõistuslikule maailmapildile. Tänapäeval ei tundu Aristotelese filosoofia enam kõikides küsimustes tervemõistuslik. Ent traditsioonilist loogikat võiks püüda esitada ikkagi võimalikult lähedasena tänapäevasele rahvateooriale. Loogikat võib üles ehitada ka mingist
annaabi.ee 
