Kiibistik mõjutab oluliselt arvuti jõudlust ja stabiilsust. Skeem Seos närvisüsteemi ja protsessori vahel Protsessorit võib päris kindlalt nimetada arvuti närvisüsteemiks. Põhjus väga lihtne: protsessori ülesandeks ongi töödelda kõiki etteantud ülesanded läbi ning väljastada tulemused. Kõik programmid, mida sa kasutad lähevad nullide ja ühtede jadana protsessori, seal nad töödeldakse tohutul hulgal loogikaelementidega ning lõpuks väljastatakse järjekordne nullide ja ühtede jada millest moodustatakse videokaardis pilt või helikaardis heli. Nii toimub ka meie kehas lihtsalt närvisüsteemiga. Meie kehas liigub ka tohutult infot närvisüsteemide kaudu ajju või seljaajju. Kui protsessoris läheb nullide ja ühtede jadana protsessori, siis närvisüsteemis liigub nagu elekter juhtmes meie ajju. Kasutatud materjal: http://et.wikipedia.org/wiki/N %C3%A4rvis%C3%BCsteem http://upload.wikimedia
3. Kuidas kõik kokku ühendada ? 4. Millised mured arvutiga tekkivad Kontakti minuga, kui mingi mure on ? Protsessor - CPU (Central Processing Unit) Protsessorit võib päris kindlalt nimetada arvuti ajuks. Põhjus väga lihtne: protsessori ülesandeks ongi töödelda kõiki etteantub ülesanded läbi ning väljastada tulemused. Kõik programmid, mida sa kasutad lähevad nullide ja ühtede jadana protsessori, seal nad töödeldakse tohutul hulgal loogikaelementidega ning lõpuks väljastatakse järjekordne nullide ja ühtede jadam millest moodustatakse videokaartis pilt või helikaartis heli…Umbes nii peaks protsessori tööpõhimõte väga ebeprofesionaalselt seletatuna välja nägema. Protsessori valimise juures vaadatakse peamiselt 2 näitaja: See parameeterist sõltub, kui palju loogikatehteid suudab antub protsessot ühes sekundis teha. Protsessori seeria mõjutab vahele
Arvuti "ajuks" on keskseade ehk protsessor. 2. Riistvara 2.1 Protsessor Arvuti aju (keskseade) on protsessor (ingl. CPU central processing unit), mis on kinnitatud emaplaadi külge. Kiip, mis sooritab arvuti tööks vajalikud arvutused ehk tehete teostamine ja teiste seadmete töö juhtimine. Kõik programmid, mida arvutis kasutatakse, lähevad nullide ja ühtede jadana protsessorisse, seal nad töödeldakse tohutul hulgal loogikaelementidega ning lõpuks väljastatakse järjekordne nullide ja ühtede jada, millest moodustatakse videokaartis pilt või helikaartis heli jne. Kiirem protsessor annab kõigis asjades parema jõudluse. Protsessor täidab operatsioone (masinkoodi), mida omakorda juhib tavaliselt elektrooniline taimer: taimeri iga signaali (ingl. tick) ajal täidab protsessor instruktsioone. Arvuti spetsifikatsioonis on tavaliselt kirjas selle taimeri sagedus ehk taktsagedus (Hz), kuid
elemente VÕI-EI. Joonis 2.4 Tavaliselt on ainult loogikaelementidest VÕI-EI või NING-EI koostatud loogika- skeemide elementide arv suurem kui VÕI, NING ja EI-elementidest koostatud skeemi elementide arv. Paraku ei taga säärane sünteesimetoodika lülituse minimaalsust, sest me ei saa olla kindlad, kas loogikaargumente kuidagi teisiti rühmitades poleks võimalik loogika- elementide arvu veelgi vähendada. Kontaktivabade loogikaelementidega juhtimisskeemidel kujutatakse ainult elementidevahelised loogikasidemed, st ahelad, milliseid läbivad juhtimissignaalid. Abiahelaid, milliste hulka kuuluvad loogikaelementide toite- ja nihkeahelad, võimendite toiteahelad jms, ei kujutata, sest need on kõikidele elementidele ühesugused. 2.4. Elektriajamite kontaktivabade juhtimisskeemide näiteid. Lihtsaimaks näiteks on mittereversseritava asünkroonmootori juhtimisskeem, kusjuures mootor on kaitstud lühise eest sulavkaitsmetega F1..
annaabi.ee 
