Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Loogikaandmed, -avaldised ja funktsioonid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sioon, kuup, avaldi, fiat, võr, võrd, ford, lahtris, veergu, loogik, avaldise, benz, mercedes, loogika, lahtrisse, isikukood, esitusviis, korduva, stan, ajaväärtus, kellaaeg, jooksva, vorming, today, avaldised, ferrari, volkswagen, volvo, sünniaeg, mitm, year, weekday, format, evade, average, daimler, peugeot, renault, mobil, 2054, sumif, lookupPöördülesanne Matemaatikafunktsioonid Tekstifunktsioonid Loogikafunktsioonid Ajafunktsioonid Harjutused Arvud Tekstid Ajaväärtused Andmete tüübid Excelis eristatakse järgmisi andmetüüpe: - arvud - tekstid - ajaväärtused - tõeväärtused Iga tüübi jaoks on määratletud lubatavad tehted ja operatsioonid (funktsioonid), esitusviisid (vormingud) sisestamisel ja kuvamisel ning väärtuste diapasoon. Lahtris võib olla ainult üks väärtus. See sisetatakse otse lahtrisse või leitakse valemi poolt. Väärtused võivad esineda konstanditena ka valemites. Väärtuste esituses valemites on teatud iseärasused, võrreldes lahtriväärtustega Excel määrab sisestatava väärtuse tüübi esitusviisi järgi. Arvude ja kuupäevade esitusviis (eraldajad) sõltub keeleseadetest, mis on määratud Wind Keelesedetest sõltub ka eraldajate kasutamine loeteludes (võivad esineda valemites)
Loetelud semikoolon a; b; c koma a, b, c NB! Keeleseadeid saab muuta Windows'i aknas Control Panel / Region and Language veeb d Language Funktsioonid Arvavaldised Tekstavaldised Loogikaavaldised Ajaavaldised veeb Valemid ja avaldised Valem on korraldus Excelile leida (tuletada) mingi väärtus ja salvestada see antud lahtris. Valem esitatakse kujul: = avaldis Võrdusmärk ( = ) on Excelile tunnuseks, et tegemist on valemiga. Suvalist sisendit, mis algab võrdusmärgiga, käsitleb Excel valemina. avaldis - määrab, millised tehted peab täitma andmetega vajaliku väärtuse leidmiseks. Üldjuhul ta koosneb: operandidest, tehtemärgidest ja ümarsulgudest. Operandideks võivad olla: konstandid: 12 25,73 "N" "Kasemets" "01.01.2000" viited lahtritele ja lahtriplokkidele (muutujad):
12.2005 51209170677 Uno Kasesalu mees 17.09.2012 Isikukoodi esimene number näitab sugu: paarituarv (3, 5) - mees, paarisarv (4, 6) - naine. 2. ja 3. number - sünni aasta kaks viimast numbrit, 4. ja 5. number - sünni kuu number, 6. ja 7. number - sünni päeva number. Isikukoodi osade eraldamiseks kasutage funktsioone LEFT ja MID. Ülesanne 1) Tuletada isikukoodi esimese numbri alusel veergu Sugu vastav tekst - naine või mees. Vajalikud funktsioonid: MOD, IF. 2) Tuletada isikukoodi alusel sünnikuupäev. Vajalik funktsioon: DATE(aa;kk;pp), kus aa (aasta), kk (kuu) ja pp (päev) eraldatakse isikukoodist funktsiooniga MID(tekst;alg;N). 3) Veergu Vanus salvestada valem, mis leiab jooksva ja sünnikuupäeva alusel isiku vanuse aastates. Lisaülesanne Täiendada valemeid nii, et vale isikukoodi osa tekitaks lahtrisse veateate. Vanus Aasta Vanus
DAY(kuupäev) - päeva eraldamine kuupäevast WEEKDAY(kuupäev) - nädalapäeva numbri leidmine (Pühapäev on esimene) WEEKDAY(kuupäev;1) - nädalapäeva numbri leidmine (esimene on esmaspäev) TIME(HOUR;MINUTE;SECOND) - kellaaja sisestamine lahtrisse HOUR(aeg), MINUTE(aeg), SECOND(aeg) EXCEL – Funktsioonid 3 - 11 Näiteks =TODAY() - A5 – elatud päevade arv jookseva kuupäeva suhtes, kui lahtris A5 on sünnikuupäev =YEAR(TODAY()) - YEAR(A5) - elatud aastade arv Serial_number - Exceli kood kuupäevade ja kellaaegadega arvutuste tegemiseks (kümnendmurd). Täisosa esitab kuupäeva, murdosa kellaaega. NOW() jooksev kuupäev ja kellaaeg serial’ina TODAY() tänane kuupäev serial’ina DAY(serial_number) päeva number MONTH(serial_number) kuu number YEAR(serial_number) aasta number
5 ax+b 3 2a 2b+a a+b 4b-ax 3 3 3x +(a -2b)2+ NB! y= sin x2 3 2 2 2,5y Püstkriipsud: | avaldis | tähendavad 4 bx+2,7 4b 4 z=cos( x)+ +asin y +sin avaldise absoluutväärtust a+b ab ex tähendab eksponentfunktsiooni, kus e x+3 2 2 on naturaallogaritmi alus. a-e 5 a +x cos 2 3 y x 2 y= ln - 2 by
5 ax+b 2a 2b+a a+b NB! 4b-ax 3 3 2 3x Püstkriipsud: | avaldis | tähendavad 4 y= +(a -2b) + sin x2 2,5y avaldise absoluutväärtust +asin 3 y 2+sin2 ex tähendab eksponentfunktsiooni, kus e bx+2,7 4b z=cos( x)+ on naturaallogaritmi alus. a+b ab
4b-ax 3 3 2 3x NB! 4 y= +(a -2b) + sin x2 3 2 2 2,5y Püstkriipsud: | avaldis | tähendavad bx+2,7 4b 4 z=cos( x)+ +asin y +sin avaldise absoluutväärtust a+b ab ex tähendab eksponentfunktsiooni, on naturaallogaritmi alus. a-e x+3 5 a 2 +x 2 cos 2 y 3 x 2 2 by 5 y= ln - 2
5 ax+b 3 2a 2b+a a+b 4b-ax 3 3 3x +(a -2b)2+ NB! y= sin x2 3 2 2 2,5y Püstkriipsud: | avaldis | tähendavad 4 bx+2,7 4b 4 z=cos( x)+ +asin y +sin avaldise absoluutväärtust a+b ab ex tähendab eksponentfunktsiooni, kus e x+3 2 2 on naturaallogaritmi alus. a-e 5 a +x cos 2 3 y x 2 y= ln - 2 by
5 ax+b 3 2a 2b+a a+b 4b-ax 3 3 3x +(a -2b)2+ NB! y= sin x2 3 2 2 2,5y Püstkriipsud: | avaldis | tähendavad 4 bx+2,7 4b z=cos( x)+ +asin y +sin avaldise absoluutväärtust 4 a+b ab ex tähendab eksponentfunktsiooni, kus e x+3 2 2 on naturaallogaritmi alus. a-e 5 a +x cos 2 3 y x 2 y= ln - 2 by
5 4 5 5 -1 6 3 6 1 0,841 7 5 7 3 2,748 8 2 8 2 0,064 9 1 9 4 2,654 NB! Püstkriipsud: | avaldis | tähendavad avaldise absoluutväärtust ex tähendab eksponentfunktsiooni, kus e on naturaallogaritmi alus. Ruutvõrrandi lahendamine a 1 b 2 c 1 x1 -0,8643568 x2 -0,3856432 Pa 100 90 80 x y 70
5 ax+b 3 2a 2b+a a+b 4b-ax 3 3 3x +(a -2b)2+ NB! y= sin x2 3 2 2 2,5y Püstkriipsud: | avaldis | tähendavad 4 bx+2,7 4b z=cos( x)+ +asin y +sin avaldise absoluutväärtust 4 a+b ab ex tähendab eksponentfunktsiooni, kus e x+3 2 2 on naturaallogaritmi alus. a-e 5 a +x cos 2 3 y x 2 y= ln - 2 by
5 ax+b 3 2a 2b+a a+b 4b-ax 3 3 3x +(a -2b)2+ NB! y= sin x2 3 2 2 2,5y Püstkriipsud: | avaldis | tähendavad 4 bx+2,7 4b z=cos( x)+ +asin y +sin avaldise absoluutväärtust 4 a+b ab ex tähendab eksponentfunktsiooni, kus e x+3 2 2 on naturaallogaritmi alus. a-e 5 a +x cos 2 3 y x 2 y= ln - 2 by
5 ax+b 2a 2b+a a+b NB! 4b-ax 3 3 2 3x Püstkriipsud: | avaldis | tähendavad 4 y= +(a -2b) + sin x2 2,5y avaldise absoluutväärtust +asin 3 y 2+sin2 ex tähendab eksponentfunktsiooni, kus e bx+2,7 4b z=cos( x)+ on naturaallogaritmi alus. a+b ab
4 y ( a 2 b) 2 sin x 2 2 2,5 y b x 2,7 4b 4 z cos( x) a sin y sin 3 2 Püstkriipsud: | avaldis | tähendavad ab a b avaldise absoluutväärtust ex tähendab eksponentfunktsiooni, kus e ae x 3 a x 2 2 2 b y 2 3 2
eugen 12:00 PM 10:00 PM 10:00 Mati 9:30 AM 4:00 PM 6:30 Mihkel 10:00 AM 5:03 PM 7:03 Anett 2:00 PM 10:00 PM 8:00 õi varasema kuu viimase päeva järjenumbri. a esimene päev on pühapäev hilisema kuupäeva järjenumbri. Järgnevas tabelis on eilsed Sampo panga valuutakursid 1.Asenda arvudes olev kümnendkoha punkt komaga 2. Kopeeri uude tabelisse (tabeli algus lahtris I9) ainult need read, kus on sularaha ost ja müük 3. Arvuta iga valuuta korral mitu protsenti erineb Eesti panga kurss sularaha ostust ja sularaha müügist 4. Leia keskmine ostu ja müügi protsent Kas need on võrdsed? Valuuta Sularaha Ülekande Eesti ost müük ost müük Panga Austraalia AUD - - 9,58 kr 9,73 kurss
12 Cells(i, 1).Font.ColorIndex = i 13 Cells(i, 1).Font.Bold = True 14 Cells(i, 2).Interior.ColorIndex = i 15 Cells(i, 2).Select 16 17 paus 0.1 18 Next i 19 paus 1 20 Cells(1, 1).Select 21 End Sub 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 For-laused (numbrid) Makro kirjutab töölehe esimesse veergu värvuste numbrid (1...56) ning täidab kõrvalolevad lahtrid vastava värvusega. Viitamiseks lahtritele kasutatakse Cells(rida, veerg) utton1_Click() orIndex = i d = True olorIndex = i For-laused Kordus kogumi (kollektsiooni) iga elemendiga Variant 1 * on veel
10 For i = 1 To 56 11 Cells(i, 1) = i 12 Cells(i, 1).Font.ColorIndex = i 13 Cells(i, 1).Font.Bold = True 14 Cells(i, 2).Interior.ColorIndex = i 15 Cells(i, 2).Select 16 paus 0.1 17 Next i 18 paus 1 19 Cells(1, 1).Select 20 End Sub 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 For-laused (numbrid) Makro kirjutab töölehe esimesse veergu värvuste numbrid (1...56) ning täidab kõrvalolevad lahtrid vastava värvusega. Viitamiseks lahtritele kasutatakse Cells(rida, veerg) ton1_Click() ndex = i = True orIndex = i For-laused Kordus kogumi (kollektsiooni) iga elemendiga Variant 1 ei ole
Ümardamine ROUND(arv;numbrite_arv) numbrite arv ümardab Tulemus -3 tuhandelisteni Näited Round(1,25;1) 1,3 -2 sajalisteni Round(1,25;-1) 0 -1 kümnelisteni Round(1,25;0) 1 0 täisarvuni 1 kümnendikeni 2 sajandikeni 1345 ümarda sajalisteni 3 tuhandelisteni 1325 ümarda kümnelisteni 1,456 ümarda kümnendikeni Vähenda kümnend Kasuta
oon F(x). nid keskmise ja maksimaalse väärtuste Lahtrivärvuste koodid (numbrid) Tee värvid Kustuta Private Sub CommandButton1_Click() Dim i For i = 1 To 56 Cells(i, 1) = i Cells(i, 1).Font.ColorIndex = i Cells(i, 1).Font.Bold = True Cells(i, 2).Interior.ColorIndex = i Cells(i, 2).Select paus 0.1 Next i paus 1 Cells(1, 1).Select End Sub For-laused (numbrid) Makro kirjutab töölehe esimesse veergu värvuste numbrid (1...56) ning täidab kõrvalolevad lahtrid vastava värvusega. Viitamiseks lahtritele kasutatakse Cells(rida, ton1_Click() veerg) ndex = i = True orIndex = i For-laused Kordus kogumi (kollektsiooni) iga elemendiga Variant 1 ei ole
00 292.32 1243.68 Mari 900 ei 18.00 Err:508 882.00 154.98 727.02 Ülesanne Koostada valemid töötuskindlustusmakse, kogumispensionimakse , tulumaksusumma ja netopalga arvutamiseks. Valemitesse ei tohi konstante käsitsi sisse kirjutada, st valemid peavad automaatselt arvutama õigesti ka siis, kui maksuvaba miinimumi summa või mõni maksuprotsentidest vastavas lahtris muutub. Valemites kasutada lahtritele/lahtrivahemikele antud nimesid. Kogumispensionimakse ja tulumaksu arvutamise valemid peavad sisaldama IF-funktsiooni. Arvestage, et nii töötuskindlustusmakse kui ka kogumispensionimakse on samuti tulumaksuvabad. Arvutuste õigsust saate kontrollida palk.crew.ee lehelt. Lisada tabelikkesse veel ridu: sisestada andmed ja vajadusel kopeerida valemid arvutama õigesti ka siis, kui maksuvaba miinimumi summa või mõni maksuprotsentidest
Valemis saab kasutada lahtri aadresse, Pikkus Laius konstante, protsente, teksti jne. 6.00 5.00 Tekst peab valemis olema jutumärkides. 7.20 4.90 Tehete järjekorda muudetakse sulgude abil. 5.24 4.80 Valemit näed sisestamise järel vaid 6.47 5.23 sisestusribal, lahtris kuvatakse tulemus. Kopeerimiseks vii kursor lahtri alumisse 8.50 7.40 parempoolsesse nurka (hiire tähis peab 6.20 4.45 muutuma mustaks plussmärgiks) ning vea veeru Kokku: lõpuni. Põrandate värvimine. Absoluutaadressite kas Normkulu 0.25 1
Tamm 42.6 2 Näita Pindala 6 5 H. Kuusk 74.5 1 Näita Inimesi 7 6 O. Palm 63.7 2 8 7 V. Tamm 45.6 3 9 8 S. Mets 82.4 5 10 NB! Nimi korterid on määratud piirkonnale, mis sisaldab päise rivi, tühja rivi lõpus ning veergu Number. Sellega peab arvestama funktsiooni INDEX kasutamisel Näita Vaadake millised piirkonnad vastavad nimedele Omanik, Pindala ja Inimesi Näita Omanik Näita Pindala Näita Inimesi veeb Funktsioon MATCH Iseseisvalt harva. Sageli koos funktsiooniga IND MATCH (otsitav; vektor; otsimisviis) Leiab otsitava väärtuse järjenumbri antud vektoris
CANON BJ-34 5 890 3 17670 CANON BJ-35 7 790 4 31160 CANON BJ-36 5 890 4 23560 Summa kokku 149464 Käibemaks 31387,44 Kokku 180851,4 Täida järgneva tabel vajalike andmetega. Veergu "Kvartalis müüdud kogus" võta kokku kolme kuu müüdud kogused printerite kaupa. Koosta diagramm, kus võrdle harjutuste 2-4 "Summa" lahtreid. PRINTERITE MÜÜK DETSEMBRIS Mudel Hind Kogus Summa 3 Kvartalis müüdud kogus CANON BJ-30 3 894 8 31152 20 CANON BJ-31 5 074 5 25370 12
00 - Nataly Naeris 881.00 - Saima Salvei 700.00 5% 35.00 Maksuvaba tulu 180 Tulumaksu kinnipidamise määr 20% 1 Genereeri (funktsioon RANDBETWEEN) veergu N palgad vahemikus 560 kuni 1280. Nende arvude 2 Leia palk kokku. Selleks tuleb liita palgale preemia (antud protsent palgast) ja liita juurde lisatasu 3 Tulumaks arvutatakse nii, et palgast lahutatakse maksuvaba miinimum ja palgalt, mis ületab maksu 4 Kui ühe valemi koostamine osutub liiga raskeks, lisa veerg, kuhu leida maksuvaba miinimumi ületav
01 - PHP - Sissejuhatus Antud moodul on järgmine samm veebitehnoloogia õppimisel pärast HTML5 ja CSS3 õppimist. Siin õpime kuidas puuta koduleht PHP ja MySQL abil dünaamiliseks. Antud kursuse puhul olen aluseks võtnud vanema php kursuse, mis pärineb aastast 2009 ning oli toetatud e- ope.ee poolt. Et vanemast materjalist mingi jälg maha jääks, lisasin selle PDF dokumenti. Kui materjal on juba olemas, siis miks uuesti? Selle aja jooksul on tekkinud parem arusaam, kui hästi õpilased materjali omandavad ning milline võiks olla parem struktuur. Lisaks sellele tahan iga materjaliga anda kaasa kenasti esitluse ning luua videoõpetused. Kellele on kursus mõeldud? Kursuse loomisel olen eelkõige silmas pidanud oma õpilasi, kellele tuleb see kõik kenasti selgeks teha. Kuid loodan, et sellest on ka teistele kasu, kellega ma kokku otseselt ei puutu. Kursus on ülesehitatud selliselt, et üheskoos tehakse läbi harjutused ning ülesanded
Tiia Toobal 2008 II osa Pärnu Koidula Gümnaasium Test nr. 1. a 0,5 - 16b 0, 5 1. Leia avaldise - 4b 0, 25 , kui a = 16. a 0, 25 - 4b 0, 25 1) 6 2) -2 3) 4 4) 2 2. Leia antud arvudest suurim ( 2) ( 2) 3, 2 3 1 4, 7 1) 2) 3) 4) 3 4 5
Kvartiilid 40,5 50 inimese korral mõõdeti kümnest ülesandest koosneva testi sooritamise 25,8 aega. Ajad on toodud veerus F. Leitud on vastava andmekogumi kvartiilid. 48,7 ÜLESANNE 64,1 1. Leia uuesti kvartiilid uuesti veergu F 2. Milline oli aeg, millest kiiremini sooritasid testi 25% katsealustest? 63,0 3. Katsealuse X aeg oli 38,9 min. Mitmendasse neljandikku ta kuulub? 71,0 12,2 41,5 61,4
Harjutus 1 4 punkti Viidi läbi ostjate küsitlus leivatoodete eelistuste kohta. Küsitleti 40 ostjat ja küsimuseks oli: "Millist leiba kõige sagedamini ostate?" Vastusevariandid olid: Koosta sagedustabel. Loo histogramm, näita väärtused, leiva sordid, pealkiri, ilma raamita. Sort Kood Viru 1 Madise 2 Taluleib 3 Toolse 4 Muu 5 Ostja Vastus 1 #NAME? 2 1 3 3 4 4 5 2 6 3 7 4 8 1 9 2 10 2 11 1 12 3 13 2 14 1 15 2 16 3 17 2 18 2 19 1 20 1 21 3 2
N1 DODGE RAM 350 VAN N1 DODGE RAM 350 VAN N1 DODGE RAM 350 VAN N1 DODGE RAM 350 VAN N1 DODGE RAM 350 VAN N1 DODGE RAM 350 VAN N1 DODGE RAM 3500 CAMPER N1 DODGE RAM B 250 N1 DODGE RAM SRT-10 N1 DODGE RAM VAN 2.5 CRD VAN N1 DODGE RAM VAN 2.5 CRD VAN N1 DODGE RAM VAN B250 N1 DODGE RAM WAGON B250 N1 DODGE S35C N1 DODGE SPRINTER 2500 N1 DODGE W 200 N1 DONGFENG K02 N1 FIAT 125 N1 FIAT 125 N1 FIAT 200 N1 FIAT 32.F8 N1 FIAT 32.F8 N1 FIAT 35 F N1 FIAT DOBLO N1 FIAT DOBLO N1 FIAT DOBLO N1 FIAT DOBLO N1 FIAT DOBLO N1 FIAT DOBLO N1 FIAT DOBLO N1 FIAT DOBLO N1 FIAT DOBLO N1 FIAT DOBLO N1 FIAT DOBLO N1 FIAT DOBLO N1 FIAT DOBLO N1 FIAT DOBLO N1 FIAT DOBLO N1 FIAT DOBLO N1 FIAT DOBLO N1 FIAT DOBLO N1 FIAT DOBLO N1 FIAT DOBLO
TTÜ TÖÖTAJATE KAHETASEMELINE VALIDEERIMINE Lehel TTÜ on ülikooli teaduskondade nimekiri ja tabel, kus igale teaduskonna kabinetinumbritega ja telefoninumbritega. Looge kahetasemeline valideerimine, kus kasutaja saab esimesena valida tea valideerimisega valida vaid aktiivse teaduskonna töötajate vahel (Mis funktsio kuvatakse funktsiooni VLOOKUP (!!!) kasutades tema kabinetinumber ja nelja NB! Andke kõik õiged nimed ÜLESANDE TEINE OSA - ANDMETE IMPORTIMINE Variandinumbri arvutamiseks sisestage oma tudengikood töölehele Majandus Valige otsingu kõrvalt "Töötaja otsing". Otsige teie variandile vastavat õppeto Excelisse - esialgu tuleb see halva vormindusega. Kopeerige sealt tabelist vä parema-nupu menüüs asuvat Paste-Special->Values käsku, et saadud tulemu nimed jäävad ka lõpptulemuseks - halva vormindusega tabel kustutage. Tehke sama oma variandile vastava teise õppetooliga. E s igale teaduskonna nimele järgneb nimekiri selle töötajatega, esimesena valida teadu
Ülesanne. Andmed ja valemid Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Exceli töökeskkond ja joonestusva Üliõpilane Õppejõud Robert Peetsalu a valemid eli töökeskkond ja joonestusvahendid Õppemärkmik Õpperühm YAGB11 Ülesanded Arvavaldised Ruutvõrrandi lahendamine Rakendus "Detail" Detaili kujud Materjalid Värvid Ideaalne inimene Ajavalemid Sisestage siia matrikli viimane (a) ja eelviimaneviimane nr (b) number. Valemid annavad c väärtuse ja a funktsioonide numbrid 3 Funktsioonide väärtused a b x y z 3 3,75 -1 0,01368171 0,02830607 y 1
suht-, absoluut ja sega- aadresse Suhtaadress esitatakse tavalisel viisil: veerutähise ja reanumbri abil, näiteks B5, E3:K35. Taolises aadressis võib kopeerimisel muutuda nii reanumber kui ka veerutähis, sõltuvalt kopeerimise sihtkohast. Reanumbrid ja/või veerutähised muutuvad nii, et sihtkohas viitab aadress lahtrile, mille suhteline asetus on sama, nagu see oli lahtril, millele antud aadress viitas lähtekohas. Enamasti valemit kopeeritakse kas pikki ühte veergu või pikki rida. Esimesel juhul muutub ainult reanumber, teisel juhul - veerutähis. Absoluutaadressis on veerutähise ja reanumbri ees dollari märk, näiteks $B$5, $E$3:$K$35. Taoline aadress kopeerimisel ei muutu ning jätkab viitamist samale lahtrile, millele ta viitas lähtekohas. Sega-addressis on dollari märk ainult reanumbri või veerutähise ees, näiteks B$5 või $B5. Taolises aadressis võib kopeerimisel muutuda ainult see osa, mille ees ei ole märki $. NB
-1.2104606168 -1.210461 Teisendamine b c x y 2 -4 3 5 Kraadid Radiaanid 45 0.7853981634 90 1.5707963268 180 3.1415926536 360 6.2831853072 1. tabelisse sisesta veergu C valem . Muutujate väärtused on 3. reas. Kontrolli tulemust veerust D. 2. tabelis teisenda kraadid radiaanideks ja seejärel radiaanid tagasi kraadideks. Vajalikud funktsioonid: pi - PI()NB! Pi funktsioonil argumendid puuduva
annaabi.ee 
