12.2005 51209170677 Uno Kasesalu mees 17.09.2012 Isikukoodi esimene number näitab sugu: paarituarv (3, 5) - mees, paarisarv (4, 6) - naine. 2. ja 3. number - sünni aasta kaks viimast numbrit, 4. ja 5. number - sünni kuu number, 6. ja 7. number - sünni päeva number. Isikukoodi osade eraldamiseks kasutage funktsioone LEFT ja MID. Ülesanne 1) Tuletada isikukoodi esimese numbri alusel veergu Sugu vastav tekst - naine või mees. Vajalikud funktsioonid: MOD, IF. 2) Tuletada isikukoodi alusel sünnikuupäev. Vajalik funktsioon: DATE(aa;kk;pp), kus aa (aasta), kk (kuu) ja pp (päev) eraldatakse isikukoodist funktsiooniga MID(tekst;alg;N). 3) Veergu Vanus salvestada valem, mis leiab jooksva ja sünnikuupäeva alusel isiku vanuse aastates. Lisaülesanne Täiendada valemeid nii, et vale isikukoodi osa tekitaks lahtrisse veateate. Vanus Aasta Vanus
DAY(kuupäev) - päeva eraldamine kuupäevast WEEKDAY(kuupäev) - nädalapäeva numbri leidmine (Pühapäev on esimene) WEEKDAY(kuupäev;1) - nädalapäeva numbri leidmine (esimene on esmaspäev) TIME(HOUR;MINUTE;SECOND) - kellaaja sisestamine lahtrisse HOUR(aeg), MINUTE(aeg), SECOND(aeg) EXCEL – Funktsioonid 3 - 11 Näiteks =TODAY() - A5 – elatud päevade arv jookseva kuupäeva suhtes, kui lahtris A5 on sünnikuupäev =YEAR(TODAY()) - YEAR(A5) - elatud aastade arv Serial_number - Exceli kood kuupäevade ja kellaaegadega arvutuste tegemiseks (kümnendmurd). Täisosa esitab kuupäeva, murdosa kellaaega. NOW() jooksev kuupäev ja kellaaeg serial’ina TODAY() tänane kuupäev serial’ina DAY(serial_number) päeva number MONTH(serial_number) kuu number YEAR(serial_number) aasta number
N1 DODGE RAM 350 VAN N1 DODGE RAM 350 VAN N1 DODGE RAM 350 VAN N1 DODGE RAM 350 VAN N1 DODGE RAM 350 VAN N1 DODGE RAM 350 VAN N1 DODGE RAM 3500 CAMPER N1 DODGE RAM B 250 N1 DODGE RAM SRT-10 N1 DODGE RAM VAN 2.5 CRD VAN N1 DODGE RAM VAN 2.5 CRD VAN N1 DODGE RAM VAN B250 N1 DODGE RAM WAGON B250 N1 DODGE S35C N1 DODGE SPRINTER 2500 N1 DODGE W 200 N1 DONGFENG K02 N1 FIAT 125 N1 FIAT 125 N1 FIAT 200 N1 FIAT 32.F8 N1 FIAT 32.F8 N1 FIAT 35 F N1 FIAT DOBLO N1 FIAT DOBLO N1 FIAT DOBLO N1 FIAT DOBLO N1 FIAT DOBLO N1 FIAT DOBLO N1 FIAT DOBLO N1 FIAT DOBLO N1 FIAT DOBLO N1 FIAT DOBLO N1 FIAT DOBLO N1 FIAT DOBLO N1 FIAT DOBLO N1 FIAT DOBLO N1 FIAT DOBLO N1 FIAT DOBLO N1 FIAT DOBLO N1 FIAT DOBLO N1 FIAT DOBLO N1 FIAT DOBLO
Harjutus 1 4 punkti Viidi läbi ostjate küsitlus leivatoodete eelistuste kohta. Küsitleti 40 ostjat ja küsimuseks oli: "Millist leiba kõige sagedamini ostate?" Vastusevariandid olid: Koosta sagedustabel. Loo histogramm, näita väärtused, leiva sordid, pealkiri, ilma raamita. Sort Kood Viru 1 Madise 2 Taluleib 3 Toolse 4 Muu 5 Ostja Vastus 1 #NAME? 2 1 3 3 4 4 5 2 6 3 7 4 8 1 9 2 10 2 11 1 12 3 13 2 14 1 15 2 16 3 17 2 18 2 19 1 20 1 21 3 2
5 ax+b 3 2a 2b+a a+b 4b-ax 3 3 3x +(a -2b)2+ NB! y= sin x2 3 2 2 2,5y Püstkriipsud: | avaldis | tähendavad 4 bx+2,7 4b 4 z=cos( x)+ +asin y +sin avaldise absoluutväärtust a+b ab ex tähendab eksponentfunktsiooni, kus e x+3 2 2 on naturaallogaritmi alus. a-e 5 a +x cos 2 3 y x 2 y= ln - 2 by
5 ax+b 2a 2b+a a+b NB! 4b-ax 3 3 2 3x Püstkriipsud: | avaldis | tähendavad 4 y= +(a -2b) + sin x2 2,5y avaldise absoluutväärtust +asin 3 y 2+sin2 ex tähendab eksponentfunktsiooni, kus e bx+2,7 4b z=cos( x)+ on naturaallogaritmi alus. a+b ab
4b-ax 3 3 2 3x NB! 4 y= +(a -2b) + sin x2 3 2 2 2,5y Püstkriipsud: | avaldis | tähendavad bx+2,7 4b 4 z=cos( x)+ +asin y +sin avaldise absoluutväärtust a+b ab ex tähendab eksponentfunktsiooni, on naturaallogaritmi alus. a-e x+3 5 a 2 +x 2 cos 2 y 3 x 2 2 by 5 y= ln - 2
5 ax+b 3 2a 2b+a a+b 4b-ax 3 3 3x +(a -2b)2+ NB! y= sin x2 3 2 2 2,5y Püstkriipsud: | avaldis | tähendavad 4 bx+2,7 4b z=cos( x)+ +asin y +sin avaldise absoluutväärtust 4 a+b ab ex tähendab eksponentfunktsiooni, kus e x+3 2 2 on naturaallogaritmi alus. a-e 5 a +x cos 2 3 y x 2 y= ln - 2 by
5 ax+b 3 2a 2b+a a+b 4b-ax 3 3 3x +(a -2b)2+ NB! y= sin x2 3 2 2 2,5y Püstkriipsud: | avaldis | tähendavad 4 bx+2,7 4b z=cos( x)+ +asin y +sin avaldise absoluutväärtust 4 a+b ab ex tähendab eksponentfunktsiooni, kus e x+3 2 2 on naturaallogaritmi alus. a-e 5 a +x cos 2 3 y x 2 y= ln - 2 by
5 4 5 5 -1 6 3 6 1 0,841 7 5 7 3 2,748 8 2 8 2 0,064 9 1 9 4 2,654 NB! Püstkriipsud: | avaldis | tähendavad avaldise absoluutväärtust ex tähendab eksponentfunktsiooni, kus e on naturaallogaritmi alus. Ruutvõrrandi lahendamine a 1 b 2 c 1 x1 -0,8643568 x2 -0,3856432 Pa 100 90 80 x y 70
5 ax+b 3 2a 2b+a a+b 4b-ax 3 3 3x +(a -2b)2+ NB! y= sin x2 3 2 2 2,5y Püstkriipsud: | avaldis | tähendavad 4 bx+2,7 4b 4 z=cos( x)+ +asin y +sin avaldise absoluutväärtust a+b ab ex tähendab eksponentfunktsiooni, kus e x+3 2 2 on naturaallogaritmi alus. a-e 5 a +x cos 2 3 y x 2 y= ln - 2 by
5 ax+b 2a 2b+a a+b NB! 4b-ax 3 3 2 3x Püstkriipsud: | avaldis | tähendavad 4 y= +(a -2b) + sin x2 2,5y avaldise absoluutväärtust +asin 3 y 2+sin2 ex tähendab eksponentfunktsiooni, kus e bx+2,7 4b z=cos( x)+ on naturaallogaritmi alus. a+b ab
Loogikafunktsioonid Võrreldav1 Võrreldav2 Võrreldav3 Logav1: kas 2. on suurem, kui 1.? Logav2: kas 2. on väiksem kui 3.? Avaldis1 Avaldis2 Funktsioon Seletus Tagastab vääruse TRUE (tõene), AND (logav1; logav2; ...) kui kõikide loogikaavaldiste väärtused on tõesed
Pöördülesanne Matemaatikafunktsioonid Tekstifunktsioonid Loogikafunktsioonid Ajafunktsioonid Harjutused Arvud Tekstid Ajaväärtused Andmete tüübid Excelis eristatakse järgmisi andmetüüpe: - arvud - tekstid - ajaväärtused - tõeväärtused Iga tüübi jaoks on määratletud lubatavad tehted ja operatsioonid (funktsioonid), esitusviisid (vormingud) sisestamisel ja kuvamisel ning väärtuste diapasoon. Lahtris võib olla ainult üks väärtus. See sisetatakse otse lahtrisse või leitakse valemi poolt. Väärtused võivad esineda konstanditena ka valemites. Väärtuste esituses valemites on teatud iseärasused, võrreldes lahtriväärtustega Excel määrab sisestatava väärtuse tüübi esitusviisi järgi. Arvude ja kuupäevade esitusviis (eraldajad) sõltub keeleseadetest, mis on määratud Wind Keelesedetest sõltub ka eraldajate kasutamine loeteludes (võivad esineda valemites)
5 ax+b 3 2a 2b+a a+b 4b-ax 3 3 3x +(a -2b)2+ NB! y= sin x2 3 2 2 2,5y Püstkriipsud: | avaldis | tähendavad 4 bx+2,7 4b z=cos( x)+ +asin y +sin avaldise absoluutväärtust 4 a+b ab ex tähendab eksponentfunktsiooni, kus e x+3 2 2 on naturaallogaritmi alus. a-e 5 a +x cos 2 3 y x 2 y= ln - 2 by
4 y ( a 2 b) 2 sin x 2 2 2,5 y b x 2,7 4b 4 z cos( x) a sin y sin 3 2 Püstkriipsud: | avaldis | tähendavad ab a b avaldise absoluutväärtust ex tähendab eksponentfunktsiooni, kus e ae x 3 a x 2 2 2 b y 2 3 2
37807240251 OK OK 31.07.1978 OK 48013250013 OK OK 31.01.1981 OK 3750321054 NO OK 31.03.1975 OK 45504310021 OK OK 30.04.1955 NO 91910030002 OK NO 31.10.2019 OK 49102240205 OK OK 28.02.1991 OK 42411310008 OK OK 30.11.2024 NO Teise veergu sisesta valem, mis estab esimese veeru arvu nelja välja form Loogika -ja tekstifunktsioonid Jnr Nelja välja formaat 1 0001 7 0007 12 0012 52 0052 100 0100 999 0999 1000 1000 st ja anda hinnang kogu koodile Hinnang OK OK NO NO NO OK NO rvu nelja välja formaadis
Loetelud semikoolon a; b; c koma a, b, c NB! Keeleseadeid saab muuta Windows'i aknas Control Panel / Region and Language veeb d Language Funktsioonid Arvavaldised Tekstavaldised Loogikaavaldised Ajaavaldised veeb Valemid ja avaldised Valem on korraldus Excelile leida (tuletada) mingi väärtus ja salvestada see antud lahtris. Valem esitatakse kujul: = avaldis Võrdusmärk ( = ) on Excelile tunnuseks, et tegemist on valemiga. Suvalist sisendit, mis algab võrdusmärgiga, käsitleb Excel valemina. avaldis - määrab, millised tehted peab täitma andmetega vajaliku väärtuse leidmiseks. Üldjuhul ta koosneb: operandidest, tehtemärgidest ja ümarsulgudest. Operandideks võivad olla: konstandid: 12 25,73 "N" "Kasemets" "01.01.2000" viited lahtritele ja lahtriplokkidele (muutujad):
TTÜ TÖÖTAJATE KAHETASEMELINE VALIDEERIMINE Lehel TTÜ on ülikooli teaduskondade nimekiri ja tabel, kus igale teaduskonna kabinetinumbritega ja telefoninumbritega. Looge kahetasemeline valideerimine, kus kasutaja saab esimesena valida tea valideerimisega valida vaid aktiivse teaduskonna töötajate vahel (Mis funktsio kuvatakse funktsiooni VLOOKUP (!!!) kasutades tema kabinetinumber ja nelja NB! Andke kõik õiged nimed ÜLESANDE TEINE OSA - ANDMETE IMPORTIMINE Variandinumbri arvutamiseks sisestage oma tudengikood töölehele Majandus Valige otsingu kõrvalt "Töötaja otsing". Otsige teie variandile vastavat õppeto Excelisse - esialgu tuleb see halva vormindusega. Kopeerige sealt tabelist vä parema-nupu menüüs asuvat Paste-Special->Values käsku, et saadud tulemu nimed jäävad ka lõpptulemuseks - halva vormindusega tabel kustutage. Tehke sama oma variandile vastava teise õppetooliga. E s igale teaduskonna nimele järgneb nimekiri selle töötajatega, esimesena valida teadu
CANON BJ-34 5 890 3 17670 CANON BJ-35 7 790 4 31160 CANON BJ-36 5 890 4 23560 Summa kokku 149464 Käibemaks 31387,44 Kokku 180851,4 Täida järgneva tabel vajalike andmetega. Veergu "Kvartalis müüdud kogus" võta kokku kolme kuu müüdud kogused printerite kaupa. Koosta diagramm, kus võrdle harjutuste 2-4 "Summa" lahtreid. PRINTERITE MÜÜK DETSEMBRIS Mudel Hind Kogus Summa 3 Kvartalis müüdud kogus CANON BJ-30 3 894 8 31152 20 CANON BJ-31 5 074 5 25370 12
00 - Nataly Naeris 881.00 - Saima Salvei 700.00 5% 35.00 Maksuvaba tulu 180 Tulumaksu kinnipidamise määr 20% 1 Genereeri (funktsioon RANDBETWEEN) veergu N palgad vahemikus 560 kuni 1280. Nende arvude 2 Leia palk kokku. Selleks tuleb liita palgale preemia (antud protsent palgast) ja liita juurde lisatasu 3 Tulumaks arvutatakse nii, et palgast lahutatakse maksuvaba miinimum ja palgalt, mis ületab maksu 4 Kui ühe valemi koostamine osutub liiga raskeks, lisa veerg, kuhu leida maksuvaba miinimumi ületav
Ümardamine ROUND(arv;numbrite_arv) numbrite arv ümardab Tulemus -3 tuhandelisteni Näited Round(1,25;1) 1,3 -2 sajalisteni Round(1,25;-1) 0 -1 kümnelisteni Round(1,25;0) 1 0 täisarvuni 1 kümnendikeni 2 sajandikeni 1345 ümarda sajalisteni 3 tuhandelisteni 1325 ümarda kümnelisteni 1,456 ümarda kümnendikeni Vähenda kümnend Kasuta
1934.a. riigipööre Konstantin Pätsi juhtimisel viis Eesti nö vaikivasse ajastusse, mis päädis vaikse ülevõtmisega idanaabri poolt aastal 1940. Erinevalt poliitilisest aspektist, oli riigipöördele järgnenud riigi arendamisel positiivne mõju riigi majandusele, sh ka autoturule, eriti jõudsalt algas kasv 1935. Enamus maailma autotootjaid avasid Eestis oma esinduse, väikeseeriates toimus siin ka tarbesõidukite ja sõiduautode montaaž. Populaarseimad olid Euroopa ja Ameerika autod, Ford ja Opel, Jaapani tootjate pakkumine puudus - Jaapani autotööstus maailma mastaabi jaoks puudus. 1940 oli Eestis 1000 elaniku kohta 3,4 sõiduautot, mis oli sel ajal Euroopas keskmine näitja. Sele 2 Vanaauto meile (Abc motors) 6 2 AUTODE LIIGITUS Autokerede kuju võib olla vägaerinev, erinevused on tingitud autode erinevast
ARVESTUS T Küsimustele vastata kirjalikult. Salvetada faili kujul: Nimi.Perenimi_matrnumber_arvestus Saada emaili-le: [email protected] STUS TÖÖ a kirjalikult. atrnumber_arvestustöö.xlsx TTÜ TÖÖTAJATE KAHETASEMELINE VALIDEERIMINE Lehel TTÜ on ülikooli teaduskondade nimekiri ja tabel, kus igale tead kabinetinumbritega ja telefoninumbritega. Looge kahetasemeline valideerimine, kus kasutaja saab esimesena v vaid aktiivse teaduskonna töötajate vahel (Mis funktsiooni kasutate? kasutades tema kabinetinumber ja neljandasse samamoodi telefonin NB! Andke kõik õiged nimed ÜLESANDE TEINE OSA - ANDMETE IMPORTIMINE Variandinumbri arvutamiseks sisestage oma tudengikood töölehele M kõrvalt "Töötaja otsing". Otsige teie variandile vastavat õppetooli nim halva vormindusega. Kopeerige sealt tabelist välja vaid õppetooli töö Special->Values käsku, et saadud tulemused oleks tavalise vormindu vormindusega tabel kustutage. Tehke sama oma variandile vastava teise õppeto
B,C ja D. Kaasajal tootmises olevatel autodel on põhiliseks jõuallikaks sisepõlemismootor, vähesel määral ka elektrimootor või ökonoomsuse huvides sisepõlemismootori ja elektrimootori kombinatsioon (hübriidauto). Kaasaegse auto aluseks sai aga töökindla ja suhteliselt kompaktse kahetaktilise sisepõlemismootori loomine Karl Benz-i poolt 1879 ja nende tootmise alustamine 1883. 1885 a. sai aga Karl Benz valmis oma esimese auto. Kuigi see oli kolmerattaline, sai see aluseks kaasaegse auto kontseptsioonile. 5 Carl Friedrich Benz Benz Patent Motorwagon 2. Gottlieb Wilhelm Daimler (17. märts 1834 Schorndorf 6. märts 1900 Cannstatt Stuttgarti lähedal) oli saksa insener, konstruktor ja tööstur. Ta töötas koos Wilhelm Maybachiga välja esimese hõõgsüütega kiirekäigulise bensiinimootori
Valemis saab kasutada lahtri aadresse, Pikkus Laius konstante, protsente, teksti jne. 6.00 5.00 Tekst peab valemis olema jutumärkides. 7.20 4.90 Tehete järjekorda muudetakse sulgude abil. 5.24 4.80 Valemit näed sisestamise järel vaid 6.47 5.23 sisestusribal, lahtris kuvatakse tulemus. Kopeerimiseks vii kursor lahtri alumisse 8.50 7.40 parempoolsesse nurka (hiire tähis peab 6.20 4.45 muutuma mustaks plussmärgiks) ning vea veeru Kokku: lõpuni. Põrandate värvimine. Absoluutaadressite kas Normkulu 0.25 1
eugen 12:00 PM 10:00 PM 10:00 Mati 9:30 AM 4:00 PM 6:30 Mihkel 10:00 AM 5:03 PM 7:03 Anett 2:00 PM 10:00 PM 8:00 õi varasema kuu viimase päeva järjenumbri. a esimene päev on pühapäev hilisema kuupäeva järjenumbri. Järgnevas tabelis on eilsed Sampo panga valuutakursid 1.Asenda arvudes olev kümnendkoha punkt komaga 2. Kopeeri uude tabelisse (tabeli algus lahtris I9) ainult need read, kus on sularaha ost ja müük 3. Arvuta iga valuuta korral mitu protsenti erineb Eesti panga kurss sularaha ostust ja sularaha müügist 4. Leia keskmine ostu ja müügi protsent Kas need on võrdsed? Valuuta Sularaha Ülekande Eesti ost müük ost müük Panga Austraalia AUD - - 9,58 kr 9,73 kurss
1. Kes on Rudolf Diesel? Rudolf Diesel oli saksa insener, ja ka diiselmootori leiutaja. http://et.wikipedia.org/wiki/Rudolf_Diesel 2. Millise uuendusliku lahendusega tuli välja Henry Ford? Ta konstrueeris oma kodus köögilaual oma esimese ühesilindrilise bensiinimootori mudeli. http://et.wikipedia.org/wiki/Henry_Ford 3. Mille leiutamise au omistatakse võrdselt nii Daimlerile, kui Benzile? Nad leiutasid kolmerattalise ligroiinil töötavale - Velozipedile. http://et.wikipedia.org/wiki/Benz_%26_Cie. 4. Kes on loonud VW "Põrnika"? VW "Põrnikas" on loodud Ferdinand Porsche poolt. http://en.wikipedia.org/wiki/Ferdinand_Porsche 5. Kuidas sai oma nime Mercedes Benz? 6
12 Cells(i, 1).Font.ColorIndex = i 13 Cells(i, 1).Font.Bold = True 14 Cells(i, 2).Interior.ColorIndex = i 15 Cells(i, 2).Select 16 17 paus 0.1 18 Next i 19 paus 1 20 Cells(1, 1).Select 21 End Sub 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 For-laused (numbrid) Makro kirjutab töölehe esimesse veergu värvuste numbrid (1...56) ning täidab kõrvalolevad lahtrid vastava värvusega. Viitamiseks lahtritele kasutatakse Cells(rida, veerg) utton1_Click() orIndex = i d = True olorIndex = i For-laused Kordus kogumi (kollektsiooni) iga elemendiga Variant 1 * on veel
tänapäeva auto sünnipäevaks loetakse aastat 1885, kui Gottlieb Daimler, saksa insener, konstruktor ja tööstur, ning Karl Benz,kes oli saksa leidur ja Mercedes-Benz looja, ilmusid peaaegu üheaegselt oma iseliikuvate bensiinimootoritega sõidukitega avalikkuse ette. Daimler töötas koos Wilhem Maybach välja esimese hõõgsütega kiirekäigulise bensiinimootori. Samuti konstrueeris ta esimese neljarattalise sisepõlemisega auto. Karl Benz lõi esimese bensiinimootoriga auto ning tema nimest on tulnud ka sõna "bensiin". Aastal 1893 ehitati esimene bensiinimootoriga auto ka USA-s vendade Charles ja Frank Dureya poolt. Nende iseliikuril oli karburaatoriga 4-hobujõuline mootor ja jõu ülekandmiseks kasutati hõõrdülekannet. Bensiinimootoriga auto leidis paljudes maades suurt poolehoidu ja autode võimsused hakkasid kasvama. 5 1.2 Autospordi algusaastad
10 For i = 1 To 56 11 Cells(i, 1) = i 12 Cells(i, 1).Font.ColorIndex = i 13 Cells(i, 1).Font.Bold = True 14 Cells(i, 2).Interior.ColorIndex = i 15 Cells(i, 2).Select 16 paus 0.1 17 Next i 18 paus 1 19 Cells(1, 1).Select 20 End Sub 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 For-laused (numbrid) Makro kirjutab töölehe esimesse veergu värvuste numbrid (1...56) ning täidab kõrvalolevad lahtrid vastava värvusega. Viitamiseks lahtritele kasutatakse Cells(rida, veerg) ton1_Click() ndex = i = True orIndex = i For-laused Kordus kogumi (kollektsiooni) iga elemendiga Variant 1 ei ole
Keemia õpetaja 900 523 527 508 Kehalise kasvatuse õpetaja 150 968 602 85 Saksa keele õpetaja 500 667 948 471 Sekretär 600 500 596 530 Esita kokkuvõtvasse veergu, mitu lehte paberit paljundati üle või vähem Arvestada tuleb, et kuulimiit on esitatud veerus B Negatiivsed arvud esita punaselt Detsember Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Kokkuvõte 505 61 931 178 548 869 59 670 819 716 23 631 747 496
Tiia Toobal 2008 II osa Pärnu Koidula Gümnaasium Test nr. 1. a 0,5 - 16b 0, 5 1. Leia avaldise - 4b 0, 25 , kui a = 16. a 0, 25 - 4b 0, 25 1) 6 2) -2 3) 4 4) 2 2. Leia antud arvudest suurim ( 2) ( 2) 3, 2 3 1 4, 7 1) 2) 3) 4) 3 4 5
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
